Variseb müüt riigi odavpidamisest

Nestori sõnul on praegune seadus (kõrgete riigiteenistujate ametipalga seadus) võrreldes varasemaga siiski samm edasi. Ometi võiks asi tema hinnangul teisiti käia. „Valitsus nautis siin mõnda aega populaarsust, et lükkas teatud gruppidel palgatõusu edasi, aga eks ta nüüd peab siis nautima ebapopulaarsust. Kui seda kogu aeg edasi lükatakse, siis mingil hetkel tulebki ju selline palgatõus, mis näib kõigile ebamõistlikult suur ja ennenägematu. Eks nüüd kogutakse sama asjaga siis ebapopulaarsust,“ kommenteeris Nestor riigiteenistujate palgatõusu.

Tema sõnul on praeguse riigiteenistujate palgaseaduse positiivseks pooleks see, et kadus ära statistilise keskmise palganumbri korrutamine. See oli Nestori hinnangul  ebaõige süsteem, sest jäi tunne, et keskmine riigikogu liige on neli korda targem kui keskmine eestlane.

„Minu nägemuses see palganumber võiks sündida või olla korrastatud riigis nii, et võetakse mingi palk, ja ma ei arva, et see peaks olema presidendi palk. Loogilisem oleks isegi, et see oleks riigikogu liikme töötasu, kuna meil on ju tegemist ikkagi parlamentaarse, mitte presidentaalse riigiga. See peaks käima nii, et asjatundjatest koosnev komisjon teeb ettepaneku riigikogule kinnitada järgmiseks riigikogu koosseisuks mingisugune palganumber. See oleks kooskõlas ka meie põhiseadusega. Ja see palgaettepanek peaks tulema kõrvalt, näiteks seal võiksid olla esindatud Eesti tööandjad, ametiühingud, riigiteadlased – see peaks olema kõrvalisemate ekspertide koostatud ettepanek riigikogule, kes siis kinnitaks järgmisele riigikogu koosseisule palga. Ja selle palga peal peakski elama neli aastat. Valitsuse ja presidendi palk võikski sõltuda sellest riigikogule minevast palganumbrist. See võiks olla ühe riigikogu perioodil kogu aeg ühesugune,“ kirjeldas Nestor.

Selline süsteem võiks tema hinnangul veidi muuta ka ühiskonna suhtumist riigijuhtide palkadesse „Ka Soomes pahandati palkade pärast, kuid kui see number lõpuks ekspertide poolt tuli, siis jäi asi rahulikumaks. Muidu jääb mulje, et riigijuhid ise kirjutavad endale palka,“ märkis Nestor.

Nestori hinnangul tegi praegune valitsus endale mingis mõttes ka karuteene, suhtudes õpetajate ja politseinike palkadesse kergekäeliselt. Kui nad oleksid selle seaduse (kõrgemate riigijuhtide ametipalga seadus – toim) jõustanud rahumeelselt varem, siis palgatõus poleks praegu olnud nii järsk ega tekitaks sellist furoori. Kuid selleks, et valitsusel oleks olnud moraalne õigus seadust toona jõustada, oleksid nad Nestori arvates riigieelarve läbirääkimistel pidanud mõtlema rohkem ka õpetajate, päästjate ja politseinike palkadele. Seda peabki Nestor praeguse valitsuse veaks.