Eesti ettevõtted ja valik sektor võiks ELi satelliittehnoloogia programmidest kasu lõigata, kui nad oskaks ja tahaks võimalusi kasutada
Nii selgub täna esitletavast uuringust „Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon – rakendused ja kasutusvõimalused ning mõju Eestis“ (vaata uudisele lisatud PDF-faili).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul annab uuring ülevaate, milliseid uusi võimalusi avavad Euroopa Liidu kosmoseprogrammid Copernicus, Galileo ja EGNOS Eesti ettevõtetele, riigiasutustele ja kodanikele. „Mitmetes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Taanis, kasutatakse satelliidiandmeid laialdaselt nii riigi- kui ka erasektoris. Eestigi peab leidma oma tee Euroopa Liidu kosmoseprogrammidega seotud teenuste ja ettevõtluse arendamiseks,“ ütles Kuningas.
Seotud lood
Järgmisel kolmapäeval, 9. juulil kohtub väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eestis Euroopa Kosmoseagentuuri ESA peadirektoriga, et alustada ametlikke liitumiskõnelusi.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.