Euroopale veel neli aastat Merkelit

“See oli supertulemus,” kiitis Merkel.

Niisamuti tuli Prantsusmaa presidendipalees, kus vaikselt oli loodetud edu Merkeli vastastele, tunnistada Merkeli positsioonide tugevnemist.

“Francois Hollande’il on soovitav tähele panna Angela Merkeli võitu ja sellest johtuvaid õppetunde,” kirjutas eile Pransusmaa konservatiivne päevaleht Le Figaro. “Märgata mudeli edu, millest ka Prantsusmaa võiks lasta end inspireerida.”

“Euroopa poliitika orientatsioonis ei muutu midagi,” kinnitas Merkel eile.

Merkelil tuleb siiski arvestada 4,7%se toetusega uuele eurovastasele parteile.Ehk saab Briti peaminister David Cameron siit toetust oma algatusele vaadata kriitiliselt üle Brüsselile antud volitused. Merkel on vihjamisi öelnud, et ehk tuleb ­Euroopa Liidul midagi liikmesriikidele tagasi anda.

SPD kantslerikandidaat Peer Steinbrück kritiseeris valimiskampaanias Merkelit korduvalt liiga alalhoidliku poliitika pärast. Merkel pole välja tulnud julgete algatustega ei Euroopa tasandil ega kodus, mis oleksid võrreldavad kantsler Helmut Kohli ajal käivitatud ühisraha ja Saksamaa taasühendamisega või Merkeli eelkäija Gerhard Schröderi majandusreformidega.

“Kõik tema eelkäijad läksid mingil hetkel täispangale välja,” ütles Steinbrück ühel kampaaniaüritusel. Merkel seni mitte. Ja just sellist alalhoidlikkust ja stabiilsust eelistasid Saksa valijad.

Saksa tööstus ootab muredele lahendust

Saksamaa ettevõtjad ootavad, et kantsler Angela Merkel pöörab kolmandal ametiajal rohkem tähelepanu Saksamaa enda majanduse vajadustele.Esikohal on elektrienergia hind, mille on üles ajanud Saksamaa liiga helde taastuvenergia­tasude süsteem ning otsus tuumaenergiast üldse loobuda.Tagajärjeks on, et sakslased maksavad kWh eest euroala keskmisega võrreldes 30% kõrgemat hinda. Kui siia lisada veel USA kildagaasi buumi mõjud, on Saksa ettevõtjate konkurentsi­võime oluliselt kannatanud.Just taastuvenergiatasude süsteemi reformi on Merkel lubanud esimesena ette võtta.Saksamaa majandusuuringute instituudi DIW värske raport viitab aga Saksamaa transpordi infrastruktuuri kroonilisele alarahastamisele, mis samuti võib hakata pidurdama Saksamaa majanduskasvu. Raporti järgi tuleks igal aastal täiendavalt investeerida vähemalt 6,5 miljardit eurot. Saksamaa parlamendile esitatud analüüsi järgi on näiteks 14% maanteesildadest ohtlikus olukorras.Lisaks viitavad Saksa ettevõtjad puudustele haridussüsteemis, mis ei suuda ettevõtjatele tagada piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Aastaks 2025 on oskustööliste defitsiit 4 miljonit, hindab analüüsifirma McKinsey. Reforme vajavad Saksamaa tööturu seadused, kus näiteks koondamistingimused on OECD mõõdikute järgi arenenud riikide hulgas ühed kõige jäigemad.“Kui me reforme ei jätka, saab meist viie kuni 10 aasta perspektiivis uuesti Euroopa haige mees,” ütles Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jörg Asmussen augusti lõpus peetud ettekandes.Angela Merkel on nautinud oma eelkäija, sotsiaaldemokraatide kantsleri Gerhard Schröderi reformide vilju.“Need reformid muutsid meie majanduse tugevamaks ja tänu sellele tulime finantskriisist teistega võrreldes paremini läbi,” tsiteeris Schröderit agentuur Bloomberg. “Praegu teeb mulle aga muret see, et sealt edasi pole enam peaaegu midagi toimunud.”