- OMX Baltic0,04%314,56
- OMX Riga−0,18%943,09
- OMX Tallinn0,02%2 148,16
- OMX Vilnius0,03%1 507,12
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,13%10 831,02
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,03
- OMX Baltic0,04%314,56
- OMX Riga−0,18%943,09
- OMX Tallinn0,02%2 148,16
- OMX Vilnius0,03%1 507,12
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,13%10 831,02
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikontroll kriitiline riigifirmade juhtimise suhtes
Riigi äriühingute tegevuse suunamine ega omanikujärelevalve pole viie aastaga paranenud. Riigi äriühingutes osalemise põhimõtted on ebaselged, väidab riigikontroll.
Riigikontroll toob auditis välja mitmeid puudusi. Äriühingutele ei seata sageli eesmärke ega hinnata nende täitmist. Riigi ootused nõukogu liikmete suhtes on ebamäärased. Riigil pole endiselt äriühingutes osalemise poliitikat ja ministeerium ei põhjenda, miks riigil ühte või teist äriühingut vaja on.
Riigi äriühingute tegevus on sageli eesmärgistamata, pea pooltel auditeeritud äriühingutel puudus heaks kiidetud strateegia. 2013. aasta alguse seisuga polnud auditeeritud üheksast riigi äriühingust neljal kehtivat, äriühingu nõukogu kinnitatud terviklikku strateegiat.
Nõukogu heaks kiidetud strateegiat pole ka riigi suurimal äriühingul Eesti Energia. Strateegia puudumine pole aga takistanud äriühinguid investeerimast. Viimase kahe aastaga on kõik riigi äriühingud kokku investeerinud ca 2,7 miljardit eurot, mis ületab riigieelarvest tehtavaid investeeringuid.
Strateegia puudumisest hoolimata on riik andnud äriühingutele aktsiakapitali suurendamise teel sadu miljoneid eurosid. Perioodil 2006–2012 on riik andnud auditeeritud ettevõtetele riigieelarvest ca 227 miljonit eurot, millest ca 180 miljonit anti äriühingutele Eesti Energia ja Estonian Air, millel polnud raha saamise ajal nõukogu kinnitatud terviklikku strateegiat.
Omanikujärelevalve pole tõhus, äriühingute nõukogud strateegiate täitmist enamasti ei hinda. Auditeeritud üheksast äriühingust oli vaid Eleringi nõukogu äriühingu strateegia täitmist igal aastal hinnanud ja seda ka nõukogu koosoleku protokolliliseotsusega kinnitanud.
Riigikontrolli soovitused on suunatud rahandusministrile kui riigiäriühingute valitsemise koordineerimise eest vastutajale. Riigikontroll soovitab muu hulgas:1. töötada välja riigi äriühingutes osalemise poliitika, sh määrata kindlaks, mis on riigi strateegiline ja/või avalik huvi, mille alusel äriühingutes peaks osalema, ning millised on riigile strateegiliselt vajalikud ja/või avalikku ülesannet täitvad äriühingud
2. tutvustada osalust valitseval ministril riigikogu majanduskomisjonileosaluse valitsemise aruannet riigi strateegiliste äriühingute kohta, sh äriühingule seatud eesmärkide täitmist ning osaluse jätkamise või (osalise) võõrandamise põhjendatust.
3. kohustada osalust valitsevat ministrit tagama, et valitsemisel oleval äriühingul oleks kehtiv nõukogu kinnitatud aja- ja asjakohane strateegia. See tähendab, et tuleb vältida olukorda, kus äriühingu tegevus on mingil perioodil nõukogu kinnitatudstrateegiaga katmata.
4. kohustada äriühingu nõukogu hindama äriühingule seatud eesmärkide saavutamist ja äriühingu strateegia täitmist regulaarselt ja vähemalt kord aastas. Hinnang kajastada nõukogu otsusena nõukogu koosoleku protokollis.
5. kohustada osalust valitsevat ministrit lisama äriühingu nõukogu liikmete määramisel üldkoosoleku otsusele kirjalik selgitus iga valitud liikme kohta, põhjendades nõukogu liikme sobivust, lähtudes nõukogu töös osalemiseks vajalikest oskustest ja teadmistest. Samas esitada konkreetsed ootused ja eesmärgid valitud nõukogu liikmele äriühingu juhtimises osalemisel.
Hetkel kuum
6. töötada välja riigi dividendipoliitika ja äriühingute aktsiakapitali suurendamise põhimõtted eesmärgiga süstematiseerida ja muuta läbipaistvamaks otsuste langetamise protsess.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kelle valitsemisel on riigisuurimad äriühingud, oli riigikontrolli järeldustega nõus ja pidas riigikontrolli soovitusi valdavalt asjakohaseks. Minister tõi välja tegevused, mis on tema valitsemisalas riigi äriühingute valitsemise tõhustamiseks juba algatatud, ning rõhutas, et kindlasti on vajalik sõnastada riigi äriühingutes osalemise põhimõtted, seada äriühingute tegevusele konkreetsed ootused ja eesmärgid ning täiustada äriühingute nõukogude moodustamise protsessi.
Rahandusminister Jürgen Ligi kui riigi äriühingute valitsemist koordineeriv ministerküll leidis, et osaluste eesmärgipärast valitsemist annab veelgi parandada, kuid nõustus vaid ühe riigikontrolli soovitusega. Minister oli riigikontrolliga põhimõtteliselt ühel meelel, et kõigil äriühingutel peab olema strateegia ja eelarve, ning lubas analüüsida, kas nende koostamise tagamiseks on vaja täiendada riigivaraseadust.Keskkonnaminister, siseminister ja auditeeritud äriühingute juhid nõustusid valdavalt riigikontrolli järelduste ja soovitustega.
Seotud lood
Riigi äriühinguid koondav superfirma tuleks suurettevõtja Jüri Mõisa sõnul viia börsile.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile, et suhtub skeptiliselt bürokraatliku tsentrumi loomise ideesse, kuid eksperthinnang riigifirmade investeeringutele, dividendipoliitikale ja juhtimisele oli just see, mida ta näha tahtis.
Majandusminister Juhan Partsi nõustanud Erkki Raasuke jätab endast riigi äriühingute valitsemise korraldamisse võimsa jälje.
Riigikontroll uuris aasta algul riigi äriühingute strateegiaid ning väidab auditis, et Eesti Energial strateegiat polegi.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele