Pooled eestlased ei usalda pensionisüsteemi

Uuringu andmeil on peamised pensionisüsteemi umbusaldamise põhjused ebakindlus ja muutused süsteemis. Samuti on olulisel kohal elanike varasemad ja praegused kogemused raha kogumisel - inimestel on hirm raha väärtuse vähenemise ees ning kardetakse sissemakstud rahast ilma jääda. Pessimismi süvendavad hinnangud, mille kohaselt ei ole võimalik koguda äraelamiseks piisavat summat, sest pensionisammaste tootlikkus jätab soovida.

"Näib, et majanduskriisi ajal ja sellele järgnenud aastatel on inimeste usaldus sügavalt kõikuma löönud. Inimeste üldine majanduslik olukord halvenes ja raha pensionifondides kahanes. Riigi otsus peatada omapoolsed sissemaksed II pensionisambasse oli inimeste jaoks suur pettumus. Kuigi nüüd on maksed taastunud ja ka riik oma panust tõstnud, ei ole see ilmselt suutnud kinnistada hoiakut, et pensionisüsteem on kindel ja muutumatu," märkis Maripuu.

Samuti viitas ta asjaolule, et kuigi Eesti pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale, arvestavad inimesed tegelikult vaid kahe esimesega. "Kui II sambaga liitujaid oli 65% küsitletutest, siis III sambaga liitujaid vaid 17%. Sellele, et inimesed III sambast eriti midagi ei tea, viitab ka asjaolu, et inimesed ei oska III samba usaldusväärsusele hinnangut anda," nentis Maripuu. "Nii võib öelda, et ehkki riik on kavandanud pensionisüsteemi kolmesambalisena, näevad tulevased penisonisaajad seda kahesambalisena. Kolmas sammas näib täna olevat tajutud pigem lisasoodustusega investeerimisvõimalusena," lisas Maripuu.

Telefoni teel tehtud uuringu "Elanike pensioniteemaline küsitlus" viis juunis läbi konjunktuuriinstituut. Kokku osales küsitluses 563 inimest vanuses 16 aastat ja vanemad, kes ei olnud veel vanaduspensionil.