Norra pöörab paremale

Kui läheb nii, nagu arvamusküsitluste põhjal prognoositakse, saavad norralased tänaste üld­valimiste tulemusel paremtsentristliku valitsuse eesotsas naispeaministri Erna Solbergiga, kes lubab Norra ülemäärasest naftasõltuvusest võõrutada.

Norra kuumavale kinnisvaraturule, kus ­IMFi hinnangul on hindades juba 40% auru sees, riskivad Solbergi kampaanialubadused täiendavalt hagu alla anda.

Jens Stoltenbergi pakutud heldem heaoluriik valijaid aga ei ahvatle. “Kui mõnikümmend aastat tagasi minna, siis oli vajadus ümberjagamise ja sotsiaalteenuste järele. Praegu on inimesed üsna heal järjel,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Oslo Ühiskonnauuringute instituudi analüütik Johannes Bergh. “Sotsiaalpoliitika erilist laiendamist ei vaja.”

Maksudest on konservatiividel plaan kärpida varamaksu, mis praegu pärsib väikefirmade arengut ja takerdab alustavaid ettevõtjaid.

Progressipartei, kellest võib paremleeris saada suuruselt teine jõud ja kes on enim tuntud immigratsioonivastaste seisukohtade poolest, kaotaks naftafondi raha kasutamiselt üldse iga­sugused piirangud. Teised parteid siiski eelarvereegli tühistamist ei toeta.

Ainest muretsemiseks annavad analüütikutele kinnisvarasektorit puudutavad kampaania­lubadused, kus poliitikud tahavad veelgi hõlbustada kodulaenude kättesaadavust olukorras, kus kinnisvarahinnad kuumavad ning norralaste laenukoormus küünib 200%-le kasutada olevast tulust.

IMF hoiatab, et võimalik korrektsioon mõjutaks negatiivselt kogu Norra majandust.

“Arvestades üles paisutatud hinnataset ja majapidamiste suurt võlakoormust, vähendaks hinna­langus majapidamiste tarbimist, mis omakorda mõjutaks negatiivselt jaemüüki, ehitussektorit, ärikinnisvara turgu ning nende sektorite laenuandjaid,” hoiatab IMF.

Võidule rühkivad parteid on lubanud vähendada kodulaenude omaosaluse nõuet. Praegu kehtib soovituslik reegel, et laen ei ületaks 85% soetatava vara maksumusest.

“Paljudel noortel, kes ülikooli lõpetavad ja hästi tasustatud tööle asuvad, on raskusi eluasemelaenu saamisega,” ütles Solberg, soovitades laenu lage tõsta. “Me leiame, et praegune nõue on liiga range.”

Sarnasel seisukohal on Progressipartei.

“See tähendab Norra majapidamiste nõrgemat võimet šokkide ja intressitõusudega toime tulla ning majanduses ebaefektiivset kapitalijaotust,” andis oma hinnangu Storebrand ASA fondihaldur Olav Chen.

Palgapidu uuristab konkurentsvõimetKeskmiselt teenitakse Norras 80 000 dollarit aastas, samas tehakse 20% vähem töötunde kui OECD riikides keskmiselt.Töötuse määr on Norras püsinud 3% ringis 2011. aastast (võrdluseks on euroala keskmine töötuse määr praegu 12,1%)Keskmine tunnipalk Norra tööstuses on 64,15 dollarit, mis on USA tööturu ameti koostatud 33 riigi võrdluses kõige kõrgem. Saksamaaga võrreldes on palgad selle ­uuringu järgi Norras 35% kõrgemad, USAga võrreldes 80%.Tööstuse ekspordi turuosa on Norras kahe viimase kümnendiga kahanenud 60%, kirjutas Bloomberg.

Kommentaar Naftatoodang tipust läbi Thomas Dorsey, IMFi Norra missiooni juhtNorral ei ole sugugi vara plaane teha juba selleks ajaks, mil nafta- ja gaasisektoriga seotud hõive vähenema hakkab.  Naftatoodang on tipust läbi, samas on majanduse tähelepanu  üha enam koondunud just ­nafta ja gaasisektori ümber.Kui olukord pöördub, on risk, et tekivad konkurentsivõime ja hõive probleemid. Mitte küll veel tuleval ega ka järgmisel aastal, kuid lähiaastatel ja  pikemas perspektiivis.