12,5%-ne töötus Euroopas on massiline tööpuudus. Varem tavatseti muretseda juba siis, kui töötuse määr oli 5%. Wahlroos imestab, kuidas kriisiga on harjutud.
"Paljud meist on jätnud märkamata ühe lihtsa ent olulise asja - klubisse on juurde tulnud miljard uut inimest," ütles Wahlroos, viidates Hiinale ja Indiale. Ja sellel miljardil on üks ühine joon. Nad on kõik valmis töötama odavamalt kui kestahes inimene Euroopas."
Muutunud konkurentsiolukord nõuab ka Euroopalt kohanemist.
"Meil tuleb aktsepteerida, et peame elama nende reeglite järgi, mis maailmamajanduses kehtivad. See tähendab, et Euroopas täna tooni andev agenda, et ehitame suure turu, kus me enda arvates saame järgida oma reegleid, on hunnikus. See on suur viga," ütles ta.
Näitena riikidest, kus palgakulude kasv on olnud täiesti ebareaalne, tõi Wahlroos Kreeka ja Soome, kus need on kümne aastaga kerkinud vastavalt 39% ja 35%.
"Tööjõukulud ja muud kulud Euroopas peavad kohanema maailmaturu tasemega. Kui seda ei sünni, on ees häda ja viletsus ja jumal teab mis veel," ütles Wahlroos.
Euroopal on Wahlroosi sõnul veel ka teine probleem - liiga tugev valuuta.
"Euro tuleb absurdsetest kõrgustest alla saada," ütles ta, hinnates, et euro on vähemalt 20% ülehinnatud. Saksamaale praegune olukord sobib, teistele on see Wahlroosi sõnul katastroof.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enam kui viis kuud enne konverentsi Äriplaan 2015 toimumist on üritusele registreerinud üle saja tasulise osaleja, mis on kõigi aegade rekordkiirus.
Eesti peab jätkama soomlaste õpetamist, sest soomlased on unustanud, kuidas ehitada üles ettevõtlikku riiki, nendib Soome tuntumaid ja mõjukamaid ettevõtjaid Björn Wahlroos Äripäevale antud intervjuus.
Septembris Äripäeva konverentsil Äriplaan 2015 üles astuv Soome ettevõtlusikoon Björn Wahlroos on ükskõik millise mõõdupuu järgi Soome mõjukaim ettevõtja.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.