Aeg arutleda ettevõtete trahvimäärade üle

Olulise muudatusena toodi välja ka trahvimäära ülempiiri tõstmine juriidiliste isikute väärtegude puhul – tänane 32 000eurone maksimumtrahv ei vasta ministeeriumi hinnangul finantskuritegude tagajärgede raskusele. Plaanis on võimaldada määrata tõsisema väärteo eest kuni 400 000 eurot trahvi.

Samuti tahab ministeerium tõsta miinimumpäevamäära kümne euroni, et säilitada proportsioon, mille järgi see rohkem kui kümnend tagasi sai määratud – 1/32 miinimumpalgast. Seega tõuseb ka väär- ja kuriteo piir, mis sõltub otseselt miinimumpäevamäärast.

Mait Paltsi sõnul on lisaks trahvimäärade tõsmiseks eelnõus teisigi ettevõtjaile olulisi teemasid. Ka piirmäära tõstmine karistusseadustikus ei tähenda, et tulevikus oleks võimalik automaatselt kõikide väärtegude puhul oluliselt suuremaid karistusi rakendama hakata, märkis ta.

"Konkreetsed maksimummäärad nähakse ette eriseadustes ja on seega alati riigikogu otsustada," selgitas Palts. "Samas on tegemist õiguspoliitiliselt sammuga, mis võib hakata tulevikus mõjutama eriseadustes kehtestatavaid trahvimäärasid ka laiemalt," lisas kaubanduskoja peadirektor.

Paltsi sõnul pole tänaseks keegi ettevõtjaist nende poole justiitsministeeriumi ettepaneku osas pöördunud. "Siiski kahtlustan ja kardan – eriti arvestades karistusseadustiku muutmise eelnõu mahtu –, et ettevõtjad pole nendele teemadele suvel jõudnud ka väga palju tähelepanu pöörata," lisas ta. Eelnõu on ligi sada lehekülge pikk, millele lisandub 131 lehekülge seletuskirju.

Muudatused pole Paltsi hinnangul tingimata negatiivsed, kuid siiski olulised teada, et need üllatusena ei tuleks. "Olgu kasvõi erasektori korruptsiooni puudutavad sätted või mitmete koosseisude juurde ka juriidilise isiku karistusvõimaluse lisamine," ütles ta.

Muudatustes on tema sõnul ka helgeid külgi. "Tegemist on sammuga, mis võimaldab osade seni kuritegudena kvalifitseeritud tegude dekriminaliseerimist ehk viimist väärtegude alla, jättes sanktsiooni määra sisuliselt samaks (mõjusaks), mis on jällegi tänast (üle)kriminaliseerituse taset arvestades positiivne, sest kõik ei pea kindlasti olema kriminaalkorras karistatav," arvas Palts.

Kaubanduskoja lõppseisukoht karistusseadustiku eelnõu suhtes on kujundamisel. "Kindlasti on tegemist keerulise ja põhimõttelise teemaga," ütles Palts.