• OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,37%7 473,12
  • DOW 300,26%51 699,94
  • Nasdaq −1,21%26 197,2
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,86
  • OMX Baltic0,13%308,14
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,2%1 450,41
  • S&P 500−0,37%7 473,12
  • DOW 300,26%51 699,94
  • Nasdaq −1,21%26 197,2
  • FTSE 1000,72%10 437,85
  • Nikkei 2251,55%72 353,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,86
Kuigi kooskõlastusringil oleva transpordi arengukava järgi on saartega ühendust pidavad laevad tulevikus riigi omandis, pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Vjatšeslav Leedolt laevade ostmist arutanud.
Küsimusele, kas ministeerium peab võimalikuks laevade väljaostmist Saaremaa Laevakompaniilt (SLK), vastas ministeeriumi avalike suhete nõunik Kalev Vapper: "Ost? Seda teemat pole seni arutatud."
Samas on laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo andnud Meie Maa andmeil mõista, et laevade omamine pole talle esmatähtis ja ta on huvitatud ennekõike opereerimisteenuse osutamisest Väinamerel.
Saarlasest riigikogu liige Jaanus Tamkivi peab laevade müüki loogiliseks. "SLK võiks olla sellest huvitatud. Minu arvamuse aluseks on muuhulgas ka hiljuti nähtud intervjuu ettevõtte juhiga, kus ta selgelt ütles – kommenteerides ettevõtte majandusaasta kahjumit –, et liinide opereerimisega ollakse plussis, aga probleemiks on laevade omamine ehk siis ülemäära suured kapitalikulud. Sealt edasi saab olla üks loogiline samm – laevade omandi osaline või ka täielik müük," rääkis ta.
Tamkivi nentis, et parvlaevad võiksid kuuluda riigile või vähemalt võiks riik olla omanike ringis otsustava sõnaõigusega. Ta lisas, et tänaste Saare- ja Hiiumaa ning mandri vahelisi liine teenindavate laevade kohta pole põhjust kriitilisi sõnu kasutada. "Pigem vastupidi – nii heal tehnilisel tasemel väinaliiklust ei ole saarlaste silmad ajaloos kunagi varem näinud," sõnas ta.
"Transpordi arengukava 2014–20" eelnõus on kirjas, et laevad on tulevikus riigi omandis ja riik annab need liinidele opereerimiseks avaliku teenindamise lepinguga. Lisaks viib riik lõpule saartega ühenduse pidamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimise ja uute laevade soetamise.
Kokku on riigil plaanis ehitada seitse laeva, kinnitas Kalev Vapper: esimesed viis laeva käesoleva aastaga lõppeva perioodi jooksul ja kaks viimast jäävad järgmisse perioodi.
Väinamere Liinide kümneaastane leping lõppeb 2016. aastal. Mullu veeti parvlaevadel kaks miljonit reisijat, laevad tegid 20 000 reisi, parvlaevaühenduste kogukulu oli 26 miljonit eurot, sellest riigi toetus moodustas 15,4 miljonit. Sealjuures on dotatsioonisumma seitsme aastaga enam kui kahekordistunud, 2006. aastal oli see 6,6 miljonit, mullu 15,4 miljonit eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 14.01.14, 08:56
Parts: praamide riigile ostmine säästab 6-8 miljonit
Laevade soetamine riigi poolt oleks maksumaksjale märgatavalt odavam kui praeguse süsteemiga jätkamine – kokkuhoid tuleb eelkõige praegusega võrreldes odavamatest prahitasudest, mis oleks aastas kolme laeva korral kuus miljonit eurot, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Uudised
  • 15.11.13, 11:01
Tallinna Sadam peab hankima riigile neli parvlaeva
Majandusminister Juhan Parts tegi eelmisel reedel ASi Tallinna Sadam tütarettevõttele OÜ TS Shipping ülesande korraldada riigihange nelja parvlaeva soetamiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liini opereerimiseks.
Uudised
  • 06.01.12, 06:35
Leedo tõmbab koomale
Vjatšeslav Leedo tunnistab, et kaalub osaluse müümist mandri ja saarte vahel kurseerivate parvlaevade omanikfirmades – siis ei saa keegi teda süüdistada raha kantimises.
Uudised
  • 06.12.12, 10:23
Leedo saab riigieelarvest 600 000 eurot lisaraha
Vjatšeslav Leedo OÜ Väinamere Liinid peaks saama tuleva aasta eelarvest liinigraafikute tihendamiseks ja piletidotatsiooniks 600 000 eurot lisaraha.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele