Lätlanna tuleb Eesti turule Hiina kaudu

"See juhtus mitmete asjade kokkulangemisest," rääkis Pekingis firma Hiina haru juht Maija Kurte, kes oli koos mitmekümne Euroopa ja Hiina ettevõtjaga tunnistajaks, kui ELi tööstusvolinik Antonio Tajani ja Hiina tööstus- ja IT minister Miao Weiga Pekingis pidulikult koostöölepet allkirjastasid.

Noorest tarmukast naisest, kelle firma on Hiinas tegutsenud kolm aastat, on saanud ka esimene Balti riikide esindaja Euroopa Liidu Hiina kaubanduskoja juhatuses, kus seni on tegeletud valdavalt ELi suurte riikide huvidega. Kurte lubab aastapikkust mandaati aktiivselt ära kasutada.

"Mul pole illusioone, et mul saab olema kõrgtasemel võrgustik, aga ma saan jagada Balti riikides informatsiooni ja ehk panna idanema mõtte, et Balti riigid võiksid Hiinas seljad kokku panna ja ühise kaubanduskoja luua," rääkis Kurte, kes nädalapäevad tagasi oligi just sellisel Hiinat tutvustaval missioonil Eestis. "Kui kriitiline mass huvitatud firmasid oleks olemas, võiks seda küll kaaluda," on ta veendunud, viidates sellele, kui palju kasvõi Saksamaa ja Itaalia ettevõtted rahvuslikelt kaubanduskodadelt abi saavad. Koostööst on heaks näiteks Beneluxi riikide ühine kaubanduskoda.

Eesti ettevõtjatest kiidab Kurte Hiinas Livikot ja on kokku puutunud ka IT ala inimestega, rohkem näikse Eestis siiski huvi tundvat kaubanduse vastu. Kurte arvates oleks Balti riikidel Hiina turul ärivõimalusi ka logistikas ning kõiges, mis on n.ö saastevaba. Olgu see toit või turism.

Hiinlased on eriti pärast suuri skandaale üha rohkem mures oma toidu kvaliteedi pärast ning import seega hinnas. Ehkki kõik ei ole siiski nii lihtne - Hiina ei käsitle ELi toidukaupade turgu ühtsena - iga riigi toidukaup vajab eraldi luba. Nende tõkete tasandamine ongi praegu ELi Hiina saatkonna üks töömaid.

Veelgi suurem probleem Balti riikide puhul on tarnete mahud. Kurte sõnul järgneb hiinlaste küsimusele, mis kaupa pakute, kohe küsimus võimalikest mahtudest. Alles siis räägitakse hinnast.

"Balti riigid võiksid uhkusest üle saada ja kokku hoida," ütles Kurte. Hiinast vaadates on kõik Euroopa riigid väiksed ning Balti riikidel pole ka kaubamärke, mis neid esile tõstaks, nagu on Saksamaal autod või Itaalias moerõivad. Teisalt võib alati keskenduda ka kallimatele nišitoodetele nagu on Hiinas teinud Läti seebitootja Stenders. Igal juhul võiks aga Balti riikides paremini tunda ja kasutada Euroopa Liidu tugistruktuure - näiteks ELi väikefirmade keskust Hiinas, mille paljud teenused on tasuta, märkis Kurte.

Enda tuleviku osas Hiinas on Kurte mõnevõrra kõhklev. "Hiina on põnev ja frustreeriv korraga," nendib ta. "Minust võib saada üks neist välismaa tippjuhtidest, kes keskkonnasaaste pärast Hiinast lahkuvad, kui pere peaks tekkima ja sünnivad lapsed," möönab ta. Samas on Hiina üks dünaamilisemaid ja põnevamaid äri tegemise paiku - üksi järjest rohkem tarbekaupu nõudev keskklass on Hiinas suurem kui USA elanikkond. "Ja see on ainult keskklass," kordab Kurte.

Tasub teada

Tüüpvead Hiinas äri tegemisel Maija Kurte hinnangul

liiga optimistlikud ootused - kõike tahetakse liiga kiiresti

vale partneri valik

teiste kogemuse eiramine

hiinlaste "vaikse sõja" strateegia alahindamine, kus eesmärgid saavutatakse suurema kärata

teadmatus, et hiinlane ei taha kunagi ei öelda

kasulik on teada ka nn kolme kohtumise printsiipi - ärijuttudeni jõutakse alles kolmandal kohtumisel - esmalt tutvutakse ja teisel kohtumisel süüakse heal juhul koos lõunat

tunnistada tuleb ka seda, et suhete süsteemi või n.ö siseringi, millel Hiina ühiskond toimib, ei saa läänlane sisse ka abielu kaudu