Euroopa Komisjon pankade saatust määrama

See tõotab tuliseid vaidlusi, kuna euroala suurim riik Saksamaa on juba ette teada andnud, et ELi aluslepingud praegusel kujul komisjonile sellist voli ei võimalda.

"Ma soovitan komisjonil oma ettepanekus pangaprobleemide lahendamise ühtsest mehhanismist väga ettevaatlik olla ning hoolikalt järgida praeguse aluslepingu piiratud tõlgendamisvõimalusi," kordas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble eile oma hoiatust. "Meil tuleb lähtuda olemasolevast juriidilisest baasist, muidu riskime suure segadusega," tsiteeris agentuur Bloomberg.

Tegemist on järgmise sambaga pangandusliidus, kus esimese sammuna otsustati euroala süsteemselt oluliste pankade järelevalve allutada Euroopa Keskpangale (Eestis on nendeks pankadeks Swedbank, SEB ja Nordea). Järelevalve vajab aga vahendeid tuvastatud probleemide lahendamiseks - selleks esitas Euroopa Komisjon täna ettepaneku ühtsest pangaprobleemide lahendamise mehhanismist.

Komisjoni ettepaneku järgi otsustab panga kriisilahenduse nõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide järelevalveasutuste, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga esindajad, kas panga probleemid on muutunud nii suureks, et vajalik on sekkumine. Kui see nii on, tehakse komisjonile soovitus mehhanismi käivitamiseks. Komisjon otsustab. Komisjoni täna esitatud ettepanekus on liikmesriigile tagatud ka vetoõigus otsustes, mis võivad vajada maksumaksja raha kasutamist.

Nädalapäevad tagasi jõudsid ELi rahandusministrid kokkuleppele teemaga seotud direktiivi eelnõus, kus on kirjas kes ja millises järjekorras panga probleemide korral kahju kannavad. Eelnõu on nüüd ringiga Euroopa Parlamendis.

Ühine pangaprobleemide lahendamise fond (mahuks on pakutud 1% pankade tagatud hoiustest, seega ca 55 mld eurot), mille vahendeid saaks kasutada raskustes pankade restruktureerimise kulude katteks, moodustatakse pankadelt laekuvatest maksudest. Sellise fondi moodustamine võib aega võtta üle 10 aasta, asendades perspektiivis kriisihaldusfondid liikmesriikide tasandil. Fondil oleks ühtlasi võimalus iseseisvalt turult laenu võtta.

"Juriidilisest aspektist on kaheldav, kas ELi praegune juriidiline arhitektuur on selleks piisav, et toetada komisjonile taoliste volituste andmist ning kriisihaldusfondi loomist, mis sisuliselt tähendab võlgade jagamist," ütles Bloombergile õigusbüroo Mayer Brown jurist Alexandria Carr. "Praktilisest küljest ei ole veel kaugeltki selge, kuidas selline mehhanism, mis viib komisjoni vältimatult konflikti riiklike järelevalveinstantsidega, töötama hakkab."

Ühtne järelevalve Euroopa süsteemselt oluliste pankade üle peaks käivituma tuleva aasta sügisest. Euroopa Keskpank on väljendanud soovi, et kriisihaldusmehhanism käivituks järelevalvega samal ajal.