Nordea:  Eesti majanduskasv aeglustub ajutiselt

Eesti majandus aeglustub ajutiselt, jäädes siiski euroala kiirelt kasvavate majanduste gruppi. Sisenõudlus ei suuda täielikult tasakaalustada euroala ja kaubanduspartnerite majanduste oodatust suuremat langust ja aeglasemat taastumist. „Peamine mõjutaja on tagasihoidlikum investeeringute maht, mille taga on lisaks CO2 kvootide müügist ja EL-i struktuurifondi vahenditest rahastatud investeeringute vähenemisele ka välisturu ebasoodsad arengud,“ sõnas Nordea peaanalüütik Tõnu Palm. Euroopa Liidu struktuurfondidest ja CO2 kvootide müügist saadud vahendid moodustasid 2012. aasta teisel poolaastal 27% Eesti SKT’st.

Eestis jääb käesoleval aastal majanduskasvu peamiseks mootoriks eratarbimine ning Eesti ettevõtete müügimahud kasvavad ja kasumlikkus püsib hea, 2014. aastal elavneb ka ekspordi kasv, lisas Palm. Majanduse aeglustumine jätab küll kasvule jälje, kuid sellest olulisem on ettevõtete tugev finantsseis koos tehtud investeeringutega, mis võimaldavad lõigata kasu globaalmajanduse eesseisvast elavnemisest järgmisel aastal.  Järgmiseks aastaks ennustab Nordea analüüs tänu ekspordi kasvule Eestile üle 3,5 protsendist majanduskasvu.

Ettevõtete investeeringute tase jääb alla vaid kinnisvarabuumi aastatele. Ettevõtete kasum oli möödunud aastal rekordiline (3 mld eurot), ületades investeeringute mahtu ning jäädes alla vaid kriisieelsele tipule.

Majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb ka tänavu Nordea hinnangul eratarbimine. Põhjamaades ja Eestis püsib tarbijakindlus euroala keskmisest tugevam,  aidates pehmendada majanduskriisi mõju.  Tööpuuduse alanemine prognoosi järgi Eestis aeglustub. Tarbimist toetab ettevaatavalt peamiselt ca 6%-ne palgakasv, aeglustuv hinnatõus ning kasvavad säästud. Samas ei soosi rekordmadalad hoiuseintressid säästmist. Sissetulekute tase (SKT per capita) on euroalaga võrreldes küll aeglaselt kasvanud, kuid erinevus Põhjamaadega suureneb, võtab olukorra kokku Nordea värske majandusülevaade.