Ülekoormus hiilib töötajale ligi vaikselt

 „Võrreldes teiste maadega diagnoositakse Eestis vähem kutsehaigusi. Erinevused diagnoosides on  tingitud nii klimaatilistest eripärasustest kui ka töökultuurist. Skandinaavias, Saksamaal, Jaapanis pööratakse töökeskkonna ohutegurite vähendamisele rohkem tähelepanu ja investeeritakse töötervishoidu märksa rohkem. Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja asutuste tasustatud taastusravi on kättesaadavam. Seega on meie number väiksem just sellepärast, et paljud kutsehaigused jäävad diagnoosimata,“ räägib Qvalitas Arstikeskus AS peaarst dr Toomas Põld.

Põllu sõnul on nende arstikeskuses viimaste aastate jooksul kõige rohkem diagnoositud kutsehaigusena pehmete kudede haigusi, mis on seotud lihaste ülepingutusega, karpaalkanali sündroomi (randme piirkonna ülekoormusest tingitud haigus) ja liigeste kahjustusega, mis on samuti tekkinud ülepingest ja sundliigutustest. Töötervishoiuarst, Annika Küüdorf, kes töötab Töökeskkonna Haldus OÜs, tõi välja samuti, et 2011. aastal diagnoositi just enim ülekoormushaigusi: ülekoormus kätele ja ülakehale, samuti kogu kehale ja jalgadele. Teisel kohal on kuulmiskahjustused, mis on tingitud mürast ja kolmandal kohal on vibratsioontõbi.

Järgnevald juba kemikaalidest tingitud haigestumised: naha ja hingamisteede allergilised haigused ning bioloogilistest ohuteguritest tingitud haigestumised, kahel korral on diagnoositud ka C-hepatiiti. Erialati on levinuimad haigused muidugi erinevad, raske on võrrelda kaheksa tundi kontoris istuvat inimest ehitusel rasket füüsilist tööd tegeva inimesega, viimaste seas on enim levinud kutsehaigused: füüsilise ülekoormushaigused, vibratsioontõbi, allergilised kutsehaigused, kontaktdermatiit, silmade kiirguskahjustused, ägedad kui ka kroonilised mürgistused kemikaalidest, kopsutolmustus ehitustolmust, asbestoos, krooniline bronhiit ja vaegkuulmine.

Küüdorf lisab: „Pea 20 aastat on püütud Eestis vastu võtta Tööõnnetuste ja Kutsehaiguste Kindlustusseadust, kuid edutult. See näitab, et riik ja ühiskond ei ole huvitatud teemaga tegelemast. Hetkel diagnoositi 2011 aasta seisuga 87-l inimesel kutsehaigestumine, kuid ühel inimesel võib olla ka mitu erinevat kutsehaigusdiagnoosi (kutsehaiguse diagnoose oli kokku 248). 100 000 elaniku kohta on meil Eestis 2011. aastal 14,3 kutsehaiget. 2006 aasta Sotsiaalministeeriumi prognoos oleks, et meil peaks olema ca 500 kutsehaigusjuhtu aastas.“

Kuidas haigustest hoiduda?

„Kutsehaiguste vältimise üks osa ongi juba see, et töötajad suunatakse õigeaegselt töötervishoiuarstile tervisekontrolli. Teiseks, tööandja peab panustama rohkem töökeskkonna edendamisele ja töötajate tervise säilitamisele. Vaja on teha riskianalüüs töökeskkonna osas, hinnata ära ohutegurid ja nende toime töötajatele ning kindlasti hakata rakendama meetmeid ohutegurite või nende toime vähendamiseks,“ räägib Küüdorf.  

Põld lisab: „Kutsehaiguseid 100% vältida pole võimalik. Palju oleneb organismi omapärast, inimesest endast ja töökorraldusest. Aga õigete kaitsevahendite, töörütmi ja vajalike puhkepausidega on võimalik hullem ära hoida. Leian, et riigi poolt võiks olla tellitud erialadele tervisesoovitused ja see peaks olema üks oluline osa kutsenõustamisest.“