Ülekoormus hiilib töötajale ligi vaikselt

 „Võrreldes teiste maadega diagnoositakse Eestis vähem kutsehaigusi. Erinevused diagnoosides on  tingitud nii klimaatilistest eripärasustest kui ka töökultuurist. Skandinaavias, Saksamaal, Jaapanis pööratakse töökeskkonna ohutegurite vähendamisele rohkem tähelepanu ja investeeritakse töötervishoidu märksa rohkem. Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja asutuste tasustatud taastusravi on kättesaadavam. Seega on meie number väiksem just sellepärast, et paljud kutsehaigused jäävad diagnoosimata,“ räägib Qvalitas Arstikeskus AS peaarst dr Toomas Põld.

Põllu sõnul on nende arstikeskuses viimaste aastate jooksul kõige rohkem diagnoositud kutsehaigusena pehmete kudede haigusi, mis on seotud lihaste ülepingutusega, karpaalkanali sündroomi (randme piirkonna ülekoormusest tingitud haigus) ja liigeste kahjustusega, mis on samuti tekkinud ülepingest ja sundliigutustest. Töötervishoiuarst, Annika Küüdorf, kes töötab Töökeskkonna Haldus OÜs, tõi välja samuti, et 2011. aastal diagnoositi just enim ülekoormushaigusi: ülekoormus kätele ja ülakehale, samuti kogu kehale ja jalgadele. Teisel kohal on kuulmiskahjustused, mis on tingitud mürast ja kolmandal kohal on vibratsioontõbi.

Järgnevald juba kemikaalidest tingitud haigestumised: naha ja hingamisteede allergilised haigused ning bioloogilistest ohuteguritest tingitud haigestumised, kahel korral on diagnoositud ka C-hepatiiti. Erialati on levinuimad haigused muidugi erinevad, raske on võrrelda kaheksa tundi kontoris istuvat inimest ehitusel rasket füüsilist tööd tegeva inimesega, viimaste seas on enim levinud kutsehaigused: füüsilise ülekoormushaigused, vibratsioontõbi, allergilised kutsehaigused, kontaktdermatiit, silmade kiirguskahjustused, ägedad kui ka kroonilised mürgistused kemikaalidest, kopsutolmustus ehitustolmust, asbestoos, krooniline bronhiit ja vaegkuulmine.