Eesti esimene kosmosesatelliit

Eesmärk on esmakordselt testida kosmoses elektrilist päikesepurje, et arendada välja uudne kosmoselaevade mootor saavutamaks rekordilist kosmoses liikumise kiirust. Arendatava mootori abil saab tulevikus vähendada kosmoseprügi, suunata kõrvale Maad ohustavaid asteroide ning saata teaduslikke instrumente kiiremini teistele planeetidele.

"Üliõpilased on selle projekti käigus tõestanud oma võimekust loovalt mõelda ning iseseisvalt suurte väljakutsetega hakkama saada," ütles projekti juhendaja, observatooriumi vanemteadur ja TÜ dotsent Mart Noorma.

"Eesti rahvale on kõige tähtsamaks kosmoseprojektidest tõusvaks kasuks kindlasti arvukalt säravate silmadega noori insenere ja teadlasi, kes annavad oma panuse järgmise põlvkonna teadmistepõhisesse majandusse. Oleme eriti tänulikud kõigile neile Eesti ettevõtetele, kes on kosmoselaevaehitust tehniliselt toetanud," märkis ta.

2008. aastal Tartu observatooriumi ja ülikooli koostöös alguse saanud tudengisatelliidi projekt omab märkimisväärset rolli kosmoseteaduse ja -tehnoloogia arendamisel ning reaalteaduste populariseerimisel.

Peaminister Andrus Ansip tõi 20. detsembril riigikogu istungil tudengisatelliidi eeskujuks teadus- ja arendustegevusele Eestis. "Kuigi tegemist on üheliitrise ruumalaga kehaga, on selle kasu juba täna mõõdetav kantmeetrites," rääkis ta. Projekti iseloomustab Ansipi sõnul tihe eri ülikoolide koostöö ühishuvide realiseerimisel.

Peaminister tunnustas kõiki projektiga seotud inimesi Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast, Eesti ettevõtetest ja kaasatud välismaistest partnerülikoolidest.

Projektis osalev Tartu Ülikooli füüsikatudeng Erik Kulu ütles, et peaministri tunnustus on projekti liikmetele toredaks jõulukingituseks. "Ka eelmisel aastal tõi akadeemik Ene Ergma Eesti kosmoseprojekti parlamendis arutlusele. Lõppev aasta tõigi riigipoolse rahastuse ESTCube-1 satelliidi orbiidile viimiseks," tõdes ta.