Uusarenduste vähesus kergitab kinnisvara hinda

Hoolimata ennustustest, et järgmisel aastal lisandub uusarendusi, nentis Viik, et kallis ehitushind tekitab defitsiidi ja see võib omakorda kinnisvara hinda tõsta. Ta märkis, et tänavused sündmused kinnisvaraturul olid üllatavalt positiivsed, ent muret teeb ligi 20protsendine pakkumiste hulga vähenemine. “Kõrge ehitushind pärsib uute arendustega alustamist ning nõrk konkurents soosib hindade kasvu,” selgitas Viik eilsel Swedbanki eraisikute finantseerimise pressikonverentsil.

Sama seisukohta on Äripäevas väljendanud ka 1Partner OÜ Ehituse juht Üllar Hinno, kelle väitel  arendusprojektid enam välja ei vea, sest ehitushinnad on 20–25% tõusnud.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk ütles, et kinnisvara hindade kukkumine küll tõenäoline ei ole. “Arendajad ei julge praegu arendada, sest ostu-müügihinnad on sellised, et head asja polegi praktiliselt võimalik ehitada,” ütles ta. Tuki hinnangul kliendil praegu veel valikut on, ent kui arendajad ei julge suuremaid asju ette võtta, jääb valik üsna kesiseks. “Kui tekib defitsiitne olukord, siis tekib arendajatel kohe kiusatus hindu tõsta,” nentis Tukk.

Ostjate seas Swedbanki hinnangul nõudlust ja rahalist võimekust aga jagub. Kinnisvaraturgu mõjutab enim Tallinnas toimuv ning see määrab olukorra ja keskmise hinna ka ülejäänud Eesti kinnisvaraturgudel

Muist uusi arendusi planeeritakse Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinna piirkonda, mis võimaldavad valmis toote eest kõrgemat hinda küsida. Ümmarguselt on alustatud umbes 30 uue arendusega, ent need on pigem väiksemad ettevõtmised.

Suur nõudlus nii majade, korterite kui ka kruntide järele. Uus Maa Kinnisvarabüroo maakleri Silva Rahneli hinnangul on nõudlus elamukruntide järele suurenenud. Mida enam Tallinna kesklinna poole liikuda, seda defitsiitsemaks muutuvad tühjad krundid, kuhu pereelamut püstitada saaks, selgitas ta põhjust. “Suure nõudluse ja vähese pakkumise tõttu on hinnad tõusuteel, mistõttu on kohati juba soodsam soetada vana maja ja see lammutada,” nentis ta. Samas on suhteliselt vähe ka soodsa hinnaga vanemaid eramuid. “Ühelt poolt on hindu kergitanud suur nõudlus, kuid teisalt on sääraseid krunte kokku ostnud ka väikeinvestorid, kes soovivad tühja krunti kasumiga edasi müüa,” selgitas Rahnel.

Suur hulk tehinguid toimub laenudeta. Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tuki sõnul on turul on nõudlus olemas, pangad annavad laenu, arendajad on ka siiamaani tublisti uusi objekte arendanud ja see väljendub laenumahus. “Konsultatsioonide arv on igal kuul päris hea,” kommenteeris Tukk praeguse laenuturu stabiilsust.

Siiski annab pank igal kuul laenu väiksemas summas. kui kliendid tagasi maksavad, mistõttu on eraisikute laenukoormus sel aastal vähenenud.

Tukki üllatab, et üheksa kuuga on 43% tehingutest tehtud panga abita. Sellist omavahenditest ostmist ei ole alates 2004. aastast olnud.