- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi: Rootsi kogu kehakeel ütles "ei"
„Eileõhtune probleem oli, kuidas vältida ühe meie 1% turuosaga pisipanga sattumist Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla," rääkis Ligi.
Põhjuseks olid arutusel olnud kriteeriumid, millised pangad tuleks allutada otse Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Ühe kriteeriumi järgi piisanuks sellest, et pangal on filiaalid veel vähemalt kahes riigis. „See olnuks loomuvastane ja kodus raske seletada,“ märkis Ligi.
Varem oli oht, et veelahe läinuks kahe suure panga vahelt. Neljapäeval sündinud kokkuleppes on aga Swedbank ja SEB ühel pool piiri – Euroopa Keskpanga otsejärelevalve all kui pangad, mille varade maht on suurem kui 20% asukohariigi SKPst.
Kuidas see „looduses“ täpselt välja hakkab nägema ja milliseid muutusi see võiks kaasa tuua Balti ja Põhjala riikide pangandusjärelevalve kolleegiumide töös, Ligi veel kommenteerida ei osanud.
„Muidugi oleks kena olnud, kui Rootsi oleks samuti liitunud,“ ütles Ligi. Küsimusele, miks ta siis internetis üle kantud ministrite kõnevoorus Rootsit ei toetanud ega toonitanud, kui oluline on leida ka Rootsi jaoks vastuvõetavat lahendust, vastas Ligi, et ei armasta pikka juttu.
„See on kultuuride küsimus, kas peab kõiki asju üle kordama, mis on niigi selged. Rootsi teab ise. Kui Rootsi kogu oma kehakeelega (viide Rootsi rahandusministrile Anders Borgile, kes väga jõuliselt Rootsi seisukohti esitas – toim.) nii eemale jääb, mis seal siis enam tänitada,“ ütles Ligi. „Tema otsus paistis ta silmadest välja. Suurtest ilusatest silmadest ja lahtisest suust.“
ELi aluslepingud ei võimaldanud praegusel kujul Rootsi jaoks rahuldavat lahendust. Ligi sõnul see pangandusjärelevalve kvaliteedis tagasilööki ei tähenda.
„Neil on see hea ja ära proovitud. Pigem võiks spekuleerida, kas Euroopa Keskpank suudab nii kiiresti toimiva järelevalve üles ehitada,“ ütles Ligi.
14 tundi väldanud kõneluste järel sündinud kokkuleppe järgi vastutab Euroopa Keskpank kõigi pankade järelevalve eest, kuid keskpanga otsekontrolli alla läheb euroala 6000 pangast umbes 200.
„Täisjärelevalve kõikide pankade üle olnuks ideaalvariant, aga ilmselgelt ei ole keskpangal selleks võimekust,“ ütles Ligi, mööndes, et mitmel riigil ei olnud ka huvi taolise lahenduse vastu.
Kokku lepitud ajakava järgi peaks ühtne pangandusjärelevalve järk-järgult käivitudes täielikult toimima 2014. aasta 1. märtsist.
Hetkel kuum
Mida see tähendab eesmärgile luua euroalal võimalus pankade rekapitaliseerimiseks ilma et koduriikide rahandus sellest kreeni läheks – milleks ühtset pangandusjärelevalvet ju looma hakatigi – on Ligi sõnul eraldi vaidlus.
„Üle-euroopaline järelevalve ei tähenda, et otse kapitaliseerimine on otsustatud. See on eraldi vaidlus. Eeltingimus on jah, keskpanga järelevalve,“ ütles Ligi. „Õunte pealt vaadatakse.“
Esimeses järjekorras on teema aktuaalne pankade jaoks, mis on vajanud või vajavad edaspidi rahvusvahelist abi. Enne peab aga ESM otsustama, et taoline otsekapitaliseerimine tuleb, rääkis Ligi.
Pangaliidu järgmisi elemente – ühtset kriisilahenduse mehhanismi ja hoiuste garantiid Ligi sõnul veel silmapiiril ei paista. 2013. aastal on Euroopa Komisjon siiski lubanud oma ettepanekud lauale panna.
„Poliitiliselt on see tohutu integratsiooni samm, selliseid ei ole jupp aega olnud,“ võttis Ligi kokku ühtse pangandusjärelevalve loomise tähtsuse. „Usutavasti suurendab see usaldust Euroopa ja eurotsooni suhtes, et Euroopa panganduse kvaliteet on ühtlane ja ühtlaselt kontrollitud.
Seotud lood
Brüsselis reede hommikuni euroala reformi üle vaielnud valitsusjuhid leppisid kokku, et ühtse pangandusjärelevalve loomise järel on järgmine oluline samm ühtse kriisihaldusmehhanismi loomine, mis võimaldaks vajadusel kiirestis ja efektiivselt raskustes panga tegevuse lõpetada.
Eesti kuulub nende liikmesriikide hulka, kes rahaliidu tugevdamisel tahab esmalt kokku lepitu ellu viia ning alles siis kaaluda järgmisi samme, ütles peaminister Andrus Ansip Brüsselis neljapäeval alanud Ülemkogu esimese päeva lõppedes.
Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles täna õhtul Brüsselis algava ELi rahandusministrite kohtumise eel, et Rootsi liitumine euroala pangandusliiduga pole praegu tõenäolisem kui nädala eest, mil teemat arutanud kohtumine kokkuleppeta laiali läks.
Jürgen Ligi ütles rahandusministrite kohtumisest ülevaadet andes, et Rootsi ühtse pangandusjärele-valvega ilmselt praegu ei liitu.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele