Tarbijahindade kuine alanemine 0,3% võrra oli tarbija seisukohalt kindlasti positiivne üllatus, kommenteeris Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla.
"Sellises suurusjärgus tarbijahindade kuine langus leidis viimati aset majanduskriisi ajal 2009.a esimesel poolel. Inflatsiooni pidurdumist põhjustas eelkõige kütusehindade langus," ütles Tamla. "Viimases peegeldub nii maailmaturu kütusehindade stabiliseerumine viimastel kuudel kui ka euro vahetuskursi kerge kallinemine USA dollari suhtes. Nii on eurodes arvutatud kütuse maailmaturu hind olnud alates suvest kerges langustrendis."
Tamla märgib veel ühe positiivse aspektina, et suvekuudel aset leidnud maailmaturu toiduainete hindade kasv pole vähemalt tänaseks veel kardetud ulatuses Eesti tarbijahindadesse üle kandunud - toidukaupade hinnad jäid oktoobris sisuliselt eelmise kuu tasemele.
"Ettevaates on 2013.a alguses oodata hinataseme ühekordset hüpet seoses elektrituru liberaliseerimisega. Sealt edasi peaks aga hinnakasvu surved pigem alanema," prognoosib Swedbanki analüütik. "Tänavuse aasta keskmisena ootame tarbijahindade kallinemist 4% lähedaselt ning järgmise aasta keskmisena natuke aeglasemas tempos."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tulenevalt sellest, et elektri hind hakkab edaspidi kuust-kuusse muutuma, toob see ilmselt kaasa ka tarbijahindade heitlikkuse kasvu, lisas Tamla.
Seotud lood
Eesti tarbijahinnaindeks langes statistikaameti teatel novembris võrreldes oktoobriga 0,3%. Aastavõrdluses tõusis hinnatase 3,6%. Euroala inflatsioon aeglustus Eurostati esialgse hinnangu järgi oktoobri 2,5%lt novembris 2,2%ni.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,6%, teatas statistikaamet.
Kütuse odavnemise tõttu alanesid hinnad novembris kuuga 0,3 protsenti ning aastane inflatsioon pidurdus oktoobri 4,1 protsendilt 3,6 protsendini. Samal põhjusel aeglustus euroala hinnatõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini.
Tarbijahinnaindeks alanes novembris oktoobriga võrreldes -0,3%, mis langetas aastase hinnamuudu 3,6% peale.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.