Sügisestest prognoosidest on Nordea panga oma Rootsi majanduse käekäigust praegu kõige süngem, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Selle aasta SKP kasvuprognoosi on Nordea veel septembris prognoositud 1,2%-lt kärpinud 0,8%-le ning tuleva aasta kasvuprognoosi 1,8%-lt samuti 0,8%-le.
Tänavu 7,7% suurune tööpuudus kasvab tuleval aastal 8,4%-le ja juurdub sealt edasi kõrgel tasemel.
Võrdluseks prognoosib OECD Rootsile tuleval aastal 1,9% ja SEB 1,3% suurust SKP kasvu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Rootsi majanduskasv on tulevate kvartalite jooksul nõrk. Pööret pole oodata enne 2013. a keskpaika, mil kasvutempo aegamööda kasvama hakkab. Kasvu veduriteks on eelkõige rahvusvahelise majanduskonjunktuuri paranemine ning kodumaise majanduse stimuleerimine. Majanduse mootoriks on kodumajapidamised, kes aga on surve all tööpuuduse kasvust,“ kommenteeris Nordea peaökonomist Annika Winsth.
Rahvusvahelisel areenil on USA ja Hiina väljavaated paranenud, kuid euroalal on ees mitu nõrka kvartalit.
Kui nõudlus tuleval aastal taastuma hakkab, peaks see kergitama ka Rootsi eksporti, mille olukorda raskendab Rootsi krooni tugevus. Nordea prognoosi järgi jääb Rootsi krooni kurss euro suhtes lähiaastatel 8,6 krooni tasemele eurost.
„Me arvame, et Rootsi ekspordifirmad tulevad sellega toime, kuid see nõuab majanduses struktuurseid muutusi,“ nendib Winsth.
Nordea prognoosib Rootsi valitsuselt lisameetmeid majanduse ergutamiseks ning Rootsi enim jälgitud baasintressi määra alandamist 0,75%-le.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla ütles täpsustatud SKPd kommenteerides, et meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduste jahenemine kandub peagi ka meile.
Soome majandus oli kolmandas kvartalis teist järjestikust kvartalit languses.
Swedbank, Rootsi hüpoteeklaenuturu liider, lepib sihilikult oma turuosa kahanemisega, et kaitsta end võimalike tagasilöökide eest rootslaste väga kõrge laenukoormuse tõttu.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.