Tegelikult andis üsna läbinähtava vihje sellest juba oktoobri lõpus toimunud pressikonverents, mil ettevõte teatas Tero Taskila lahtilaskmisest. Uus plaan, mida esitleti nii töötajaskonnale kui ka avalikkusele, sisaldas kogu tegevuse kuivatamist. Lennukid, ühendused, personal.
Ka Parras kinnitas, et see on osa kogu suurest kärpeplaanist. Läbirääkimiste jätkamine ja kokkulepete sõlmimine on ettevõtte praegune töö. Parrase sõnul toimub hetkel pidevalt ametiühingutega arvamuste vahetamine.
„See on pidev protsess,“ kinnitas Parras. Koondamine läbib tervet organisatsiooni. Vähendatakse ka lennuparki.
„Kui suvel lendasime 12 lennukiga, hetkel on lennupargis 10 lennukit, tulevikus saab neid olema viis. Kogu ettevõte viiakse lennukite arvuga kooskõlla ja otsitakse lisaefektiivsusi selleks, et töötajate arv per lennuk oleks väiksem,“ sõnas Parras.
Estonian Airi põhifookus saab olema kolmel Skandinaavia linnal – Oslo, Stockholm, Kopenhaagen. Kesk-Euroopast jäävad Amsterdam ja Brüssel, idast Peterburg, Moskva, Kiiev ja Vilnius.
Parrase sõnul on praegune plaan liikuda edasi viie reaktiivlennuki lennuplaaniga. See on tänaseks suuresti müügisüsteemi viidud. Põhilisi sihtpunkte on üheksa, sellele lisanduvad mõningad hooajalised sihtpunktid, mida teeb rahvuslik lennufirma madalal ärihooajal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna tööandjale edastatud streigiteate kohaselt alustab Eesti Liinilendurite Assotsiatsioon (ELA) 7. jaanuari hommikul kell 5:30 streiki kollektiivlepingu sõlmimiseks. Tööseisak kestab kuni kollektiivlepingu sõlmimiseni.
ASi Estravel lennupiletite müügi direktor Mauri Saarendi sõnul on Estonian Air liinide sulgemisest teatanud.
Stjuuardesside ja stjuuardite ametiühingu juhatuse liige Veiko Saga ütles, et seoses koondamisega streiki ei plaanita, kuid kollektiivlepingu läbirääkimised võivad selle kaasa tuua.
Eesti Liinilennunduse Ametiühingu juht Rauno Menning sõnas, et novembris poolte töötajate koondamisest teatanud Estonian Air ei ole suutnud võtta aega, et istuda pilootidega läbirääkimisteks ühe laua taha.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.