- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riikliku lepitaja teema tõi tüli majja
Tööandjad soovivad riiklikuks lepitajaks Aimar Altosaart, kuid ametiühingud on sellest keeldunud ning paiskasid tööandjate ette hoopis alampalga tõstmise küsimuse.
Alamapalga tõusu ettepaneku avalikuks tegemise rolli olid tööandjad nõus jätma ametiühingujuhtidele, et neil endil oleks võimalik n-ö oma nägu säilitada.Eelmise nädala esmaspäeval tegidki ametiühingud ettepaneku tõsta alampalka 10%. Täna koguneb seda ettepanekut arutama tööandjate keskliit. Kuigi eelkokkulepped on juba sõlmitud, üritavad osapooled jätta avalikkuse ees muljet, et on mõlemas küsimuses veel eri arvamusel ning ees seisavad tõsised läbirääkimised.
Ametiühingujuhid eitavad, et Äripäevani jõudnud info alampalga tõusu ettepanekust ja Altosaare nimetamisest riiklikuks lepitajaks on omavahel seotud ja ka juba otsustatud. Nad nimetavad seda lehmakauplemiseks, millega nemad ei ole nõus.
Ametiühingud ja tööandjad ei ole suutnud mõlemale poolele sobiva riikliku lepitaja kandidaadi suhtes kokkuleppele jõuda eelmise aasta veebruarist saadik. Valitsus tegi toona mõlemale poolele ülesandeks leida sobiv kandidaat kuu aja jooksul. Sellega aga ei saadud hakkama. Seetõttu nimetas valitsus Henn Pärna riikliku lepitaja kohusetäitjaks, tema ametiaeg saab ümber detsembris.
“Aga aega selleni on loetud nädalad. See otsus tuleb ära teha,” sõnab tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Henn Pärna mantlipärijaks pakutud Aimar Altosaar on IRLi poliitik, kes kuulub nn kampsunite leeri ja tegutseb MTÜ Vaba Isamaalise Kodaniku ridades. Veskimäe sõnul on Altosaar hea kandidaat: psühholoogiharidusega ja neutraalne.“Me ei taha, et see (riiklik lepitaja – toim) oleks ametiühingute inimene. Ja ametiühingud ei taha, et see oleks tööandjate inimene. Aga Altosaar on olnud poliitikas ja ta haridus sobib. Seepärast me ta pakkusime,” kirjeldas Veskimägi.Ka Altosaar ise oleks uue ametiga päri. “Ma andsin nõusoleku sellepärast, et mu senine töö ongi olnud suurel määral lepitamine. See roll mulle sobib,” sõnas Altosaar. Samas ütleb ta, et protsessis pole ta asjaosaline, vaid objekt: kokkuleppele peavad jõudma ikkagi ametiühingud ja tööandjad.
Ametiühingute keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga keeldus oma isiklikku seisukohta Altosaare suhtes väljendamast. Nii ametiühingute volikogu abiesimees Kaia Vask kui ka Taliga viitasid, et küsimus ei ole nende personaalses hoiakus, vaid juhatuse konsensuses.
Loe pikemalt uue riikliku lepitaja valimisest tänasest Äripäevast.
Autor: Ave Lepik, Laura Mallene
Seotud lood
Äripäev sai vihje, et Harri Taligal on kokkulepe tööandjate keskliiduga selles osas, et temast saab uus riiklik lepitaja. Taliga märkis kommentaariks, et Äripäeval on toredad andmed ning rikkalik andmebaas.
Äripäev sai vihje, et Harri Taligal on kokkulepe tööandjate keskliiduga, et temast saab uus riiklik lepitaja. Keskliidu volikogu liikmed eitavad seda ning eelistavad uue riikliku lepitajana Aimar Altosaart.
Mitu ametiühingut tegid avalduse, milles väidavad, et pole tööandjatega kokku leppinud "vorst vorsti vastu" vahetust, millest kirjutab tänane Äripäev.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele