Üle 60 Eesti ettevõtte võivad olla sunnitud tagastama enam kui 10 mln eurot toetusi EASile, kuna raha jagamisel rikuti reegleid.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse prohmakas tuli avalikuks eelmise aasta septembris, mil EASi juhtideni jõudis Euroopa Komisjoni läbi viidud audit, kirjutas Postimees.
EASile üllatuseks oli auditis ka ettepanek nõuda ettevõtja Heiti Häälele kuuluvalt ASilt Paldiski Tsingipada tagasi 700 000 eurot, kuna raha andmisel oli rikutud riigiabi ergutava mõju põhimõtet.
Riigiabi põhimõtte järgi ei tohi ettevõte olla alustanud tööd, näiteks ostnud seadmeid, enne abitaotluse esitamist, ent seda on EASis aastaid eiratud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigiabi reegli rikkumise korral ei tohi ka näiteks valitsus võtta summat riigieelarvest, et ettevõtjad riigi vea tõttu välja aidata, vaid maksma peavad toetuse juba masinatesse-seadmetesse investeerinud ettevõtjad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti üks juhtivaid metallmööbli ja -komponentide valmistajaid Jalax AS juhatuse liige Peeter–Aleksander Allik ei usu, kui et EASilt toetust saav ettevõte alustab projekti enne raha laekumist.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uue juhi Raul Paruski sõnul peavad reeglite vastaselt toetust saanud ettevõtetest vähemalt neli toetusraha tagasi maksma.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu esimehe Cinzia Siigi sõnul üllatas teda sihtasutuse juhi Ülari Alametsa keeldumine tagasi astumisest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Ülari Alamets esitas täna nõukogule lahkumisavalduse.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.