Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootslaste võlakoorem maailma esikümnes
Riigid, kus eraisikute võlad on maailma riikide võrdluses ühed suurimad, nagu Taani, Norra ja Rootsi, on samal ajal arvatud kõige stabiilsemate ja edukamate riikide hulka, imestavad Šveitsi panga Credit Suisse’i analüütikud, kes on pingeritta pannud erasektori suurima võlakoormaga riigid.
Riikides, kus on suured probleemid – Kreeka, Hispaania, Portugal – on erasektori võlakoorem palju madalam, vahendab Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Esikohal on Taani, kus iga täiskasvanu kohta on erasektori võlakoorem keskmiselt 84 500 eurot, selgub panga raportist Global Wealth Report. Teisel kohal on Norra 78 300 euro ja kolmandal Šveits 76 900 euroga.
Rootsi leiab 44 550 euroga kaheksandalt kohalt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esikümnesse mahuvad veel Holland, Austraalia, Iirimaa, USA Suurbritannia ja Kanada.
Võrdluseks on Kreekas erasektori võlakoorem täiskasvanu kohta keskmiselt 14 580 eurot.
Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves jahutab täna Rootsi päevalehes Svenska Dagbladet ilmunud arvamusartiklis lootusi, et keskpank baasintressi kärpega praegu juba niigi madalalt tasemelt nõrgenevale majandusele appi tõttaks – riskid rootslaste võlakoormuse kasvust on selleks liiga suured.
Poliitikud ja ehitusettevõtjad kritiseerivad järjest häälekamalt Rootsis kaks aastat tagasi kehtestatud ülempiiri sellele, millises ulatuses vara maksumusest pangad kodu soetamiseks laenu saavad anda.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.