• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Prantsusmaa, Hispaania ja mitmed teised euroala riigid ei suuda täita eelarvedefitsiidi vähendamise osas seatud eesmärke, näitab IMFi värske maailmamajanduse ülevaade, lisades omalt poolt õli tulle debatile, kas kärpeid tuleks sama rangelt jätkata või sihtmärke edasi nihutada.
Üle Euroopa Liidu on valitsused tõstnud makse ja kärpinud eelarvekulusid, et riigi rahandus korda saada. Osaliselt ka eelnenud kärpevoorust tingitud kidur kasv või lausa SKP langus on aga seatud sihtide saavutamise küsitavaks muutnud, kirjutab Wall Street Journal.
IMFi maailmamajanduse ülevaate järgi ei suuda Prantsusmaa valitsus tuleval aastal eelarvedefitsiiti kärpida 3%-le SKPst, vaid see jääb tänavuse 4,7% järel tuleval aastal 3,5%-le SKPst. Seda hoolimata valitsuse jõupingutustest eelarveaugud firmade ja rikaste kõrgema maksustamisega ära lappida.
Hispaania defitsiiti prognoosib IMF tuleval aastal 5,7% tasemel, mis ületab oluliselt sihina kokku lepitud 4,5% taseme. Viimane on niigi edasi nihutatud eesmärk, milleks Euroopa Komisjon ja euroala rahandusministrid nõusoleku andsid, sest riigi elanikkonnast on veerand juba tööta.
Itaalia eelarvedefitsiiti prognoosib IMF tuleval aastal 1,8% SKPst, mis on samuti nihutatud piirikivi. Läinud kuul tõstis Itaalia valitsus sihi 0,5%-lt 1,8%-le SKPst.
Sloveeniale, mille laenamiskulud on samuti valusalt kõrgeks läinud ning kus valitsus loodab eelarvedefitsiidi tuleval aastal kärpida 3%-le SKPst, prognoosib IMF puudujääki 4,4% ulatuses SKPst.
Täiendavad kärped õhutaksid veelgi sotsiaalseid pingeid.
Lähinädalatel kaalub liikmesriikide eelarvekavasid Euroopa Komisjon, et anda hinnang, kuivõrd need seatud sihtidest kinni peavad. Kui numbrid kokku ei anna, on valik – kas nõuda lisakärpeid või anda sihte järgi. Uute reeglite järgi on Euroopa Komisjonil voli euroala riike trahvida, kui võetud kohustused täitmata jäävad.
Ka Kreeka võlakoorem kasvab majanduse arvatust rängemas languses prognoositust kiiremini. Tänavu kasvab Kreeka võlakoorem IMFi prognoosi järgi 171%-le SKPst ja tuleval aastal 182%-le. Kevadprognoosis olid need näitajad vastavalt 153% ja 161% SKPst.
"Arvatust sügavam majandussurutis ja eelarvedefitsiidi vähendamiseks ette nähtud meetmete puudulik täitmine muudavad taas kord defitsiidi vähendamise osas seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamise raskeks," nentis IMF.
Iirimaa on samas oma eelarve-eesmärkidega graafikus.
Väljaspool euroala soovitab IMF muuhulgas Suurbritannial kärpekuuri ohjeldada, kui majanduskasv prognoositust oluliselt aeglasemaks kujuneb.
IMF juhib oma raportis tähelepanu, et kärbete negatiivset mõju majandusele on seni alahinnatud – vastavale uuringule viidates tõdeb IMF, et kärped on majanduskasvu pidurdanud arvatust enam. Kui varem eeldati, et eelarvedefitsiidi vähendamine ühe protsendipunkti võrra kärbib majanduskasvu ca 0,5 protsendipunkti võrra, siis tegelikkuses on mõju olnud pigem 0,9-1,7 protsendipunkti, viitavad IMFi ökonomistid Oliver Blanchard ja Daniel Leigh.

Seotud lood

Uudised
  • 11.10.12, 15:13
IMF: Kreeka vajab lisaaega
Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde ütles Tokios IMFi aastakoosolekul, et  Kreeka vajab vajalike reformide läbiviimiseks ajapikendust.
Uudised
  • 11.10.12, 11:00
Itaalia üllatas maksukärpega
Itaalia valitsus kärbib vähem jõukate elanike tulumaksu, et korvata osaliselt tuleva aasta keskpaigast jõustuv käibemaksu tõus.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele