- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,66%66 294,22
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,59
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 1000,29%10 886,16
- Nikkei 2250,66%66 294,22
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sutt: ESMi võimendust kaalutakse
Nädalavahetusel kirjutas Saksa väljaanne Der Spiegel, et võimendusega kasvaks ESMi 500 miljardi euro suurune laenumaht enam kui kahele triljonile eurole, mis tagaks vajadusel vahendid ka suuremate riikide nagu Hispaania abistamiseks.
„Eesmärk jääks samaks kui EFSFis – toetada haavatavate riikide jätkuvat ligipääsu turupõhisele rahastamisele. Töö käib hetkel tehnilisel tasandil ja ESMi juhtorganid käsitlevad ettepanekut sobival ajal pärast ESMi käivitamist,“ selgitas Sutt.
Ehk teisisõnu – ESM käivituks 8. oktoobril tõenäoliselt veel ilma võimenduseta.
Võimendust arutasid euroala rahandusministrid nädalapäevad tagasi mitteametlikul kohtumisel Küprosel. Enamus oli idee poolt, kuid eelkõige Soome vastuseisu tõttu jäi kokkulepe ära. Soome kahtlustab nimelt, et taoline samm teeb tühjaks lubaduse, et ESMi laenudel on eeliskreeditori staatus.
Kaks võimendusega instrumenti loodi EFSFi juurde läinud aastal. Üks võimaldas EFSFil pakkuda oma võlakirjade ostjatele osalist tagatist 20%-30% ulatuses võlakirjade nimiväärtusest. Teine võimalus nägi ette kaasfinantseerimise fondi loomise, kuhu panevad raha sisse nii EFSF kui erainvestorid, et koos investeerida näiteks mõne riigi võlakirjaturule. Taolises fondis olid investorite riskid võrdsed.
Andres Suti sõnul pole praktikas need instrumendid kasutust leidnud.
„Seda pole juhtunud mitte põhjusel, et puudunud oleks investorite huvi, vaid seetõttu, et ükski liikmesriik ei ole nende instrumentide kasutamiseks soovi avaldanud,“ ütles Sutt.
Need instrumendid tahetakse nüüd üle kanda ESMi.
„Liikmesriikide kohustused instrumentide kasutuselevõtust ei muutuks,“ ütles Sutt.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul ESMi suhtes veel mingeid kokkuleppeid ei ole, nii ei ole ka teada, kas need instrumendid hakkaksid välja nägema samamoodi. Vastuseid pole ka küsimustele eeliskreeditori staatusest, mida EFSFi puhul ei tekkinud. Tõenäoliselt kehtiks eeliskreeditori staatus eelkõige otseste laenude suhtes, praegu on aga asjadest räägitud alles väga üldisel tasemel, ütles Säälik.
Seotud lood
Euroopa alaline stabiilsusmehhanism ESM investeerib põhiosa oma varadest AA või kõrgema reitinguga valitsuste, keskpankade, euroala või rahvusvaheliste institutsioonide võlakirjadesse ning võib edaspidi laiendada oma investeeringuid ka pankade võlakirjadesse, seisab praegu ettevalmistamisel investeerimisjuhistes.
Euroala riigid plaanivad euroala alalise päästemehhanismi ESM 500 miljardi euro suurust kapitali võimendada samasugusel moel nagu ajutise päästemehhanismi EFSF puhul, millega see kasvaks enam kui 2 triljonile eurole.
Endine Eesti Panga asepresident ja IMFi direktorite nõukogu liige Andres Sutt liitus Reformierakonnaga ja kandideerib märtsis riigikogu valimistel, teatas partei.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele