Euroala riigid plaanivad euroala alalise päästemehhanismi ESM 500 miljardi euro suurust kapitali võimendada samasugusel moel nagu ajutise päästemehhanismi EFSF puhul, millega see kasvaks enam kui 2 triljonile eurole.
EFSFil on kaks instrumenti, kus maksumaksjate raha kasutatakse vaid eriti kõrge riskiga tehingutes nagu Hispaania võlakirjade ostmine, kirjutas nädalavahetusel Saksa väljaanne Der Spigel. Muu jaoks kaasatakse erasektori vahendid piiratud riskiga. EFSFi puhul see kontseptsioon kasutust ei leidnud, kuna erainvestorite huvi puudus.
Oktoobrist jõustuva ESMi puhul on eeldatud sarnase võimenduse võimalikkust ning nädalapäevad tagasi Küprosel kohtunud rahandusministrid kordasid seda uuesti, kirjutas agentuur Reuters.
Kui selline võimendus ka ESMi jaoks heaks kiidetakse, kasvab fondi laenuvõime kahele triljonile eurole, ilma et riikidel tuleks kapitali teha täiendavaid sissemakseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõik euroala riigid ei ole sellist võimendust siiski heaks kiitnud. Saksmaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on poolt, kuid Soome vastuseis ei võimalda eurogrupil seda plaani kiiresti teostada, vahendas Reuters.
Saksamaa rahandusministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et ESMil saavad olema samad instrumendid mis EFSFil. Samas kordas ta, et Saksmaa kohustuste ülempiir jääb muutmata 190 mld euro tasemele. Kust on võetud number kaks triljonit eurot, ei osanud pressiesindaja kommenteerida.
Saksamaa aserahandusminister Steffen Kampeter kinnitas täna Reutersile, et ESMi võimendamise kõnelused tõepoolest käivad.
„Kui Euroopa otsustab ESMi võimendada – ja need kõnelused käivad – kaasame me loomulikult ka Bundestagi (Saksamaa parlamendi alamkoja – toim.),“ ütles minister.
Saksamaa konstitutsioonikohtu otsusega tuleb kõik muudatused ESMis kooskõlastada Bundestagiga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroalal käivad kõnelused alalise stabiilsusmehhanismi ESM kapitali võimendamiseks samasugusel moel nagu seda tehti ajutise päästemehhanismiga EFSF, kinnitas EFSFi juhi vanemnõunik Andres Sutt.
Euroopa suuremaid börse ootab täna madalam avanemine vaatamata kuuldustele, et eurotsooni liikmesriigid valmistuvad suurte riikide päästmiseks rahaliidu päästefondi suurendama kahe triljoni euroni.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.