Ligi: Eestil pole võimalik punaseid jooni tõmmata

“Oleme väga segases olukorras,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi nädalavahetusel Küprosel toimunud ELi rahandusministrite kohtumisest ja pangandusliidu debatist eile ajakirjanikele ülevaadet andes. Eesti suurimad pangad on mitte-eurotsooni päritolu ja valmisolekut päritoluriigil süsteemiga liitumiseks ei ole (võimalus on vabatahtlikult liituda – toim).

Kriisihaldusmehhanismi puhul on suur küsimus selles, kuidas see üles ehitatakse. Kui see hõlmaks ainult süsteemselt olulisi panku, siis kas Eestis tegutsevad Rootsi pangad on suuruselt Euroopa mõistes süsteemse tähtsusega pangad või ei.

“Pigem on karta, et ei ole,” ütles Ligi, märkides, et sellisel juhul tekib küsimus Eesti rollist.

Samas ütles Ligi, et küsimuste esitamine ei tähenda veel, et Eesti oleks ühtse pangandusjärelevalve ja pangandusliidu ideele vastu. Suurt pilti vaadates on kriisi allikas olnud just finantssektoris ja selle ebaühtlases reguleerimises. Printsiibina ei ole Eesti vastu, et Euroopas oleks ühtsem finantsturg ja riskid paremini maandatud.

Eesti sõltub teistest. “Meil ei ole võimalik punaseid jooni paberile tõmmata,” ütles Ligi. “Sõltume teiste valmisolekust.”

Eestil on Rootsiga Ligi ütlusel panganduse järelevalves hea koostöö ja ettekujutus olemas. Kuid kui Euroopa hakkab midagi reguleerima, ei ole teada, kuivõrd senine korraldus uue süsteemiga kokku hakkab.

Võtmesõnaks koostöö. Ligi sõnul sõltub Eesti väga palju otsustest, mis Rootsis tehakse. “Rootsi pangad on aidanud meil kõigil hästi palju laenu võtta ja mingil hetkel on nad aidanud meil laenu mitte saada. Majandusele mõjuvad need riskid selgelt,” ütles minister. “Kui Rootsi langetab mingisuguse otsuse, siis mõjutab see meil väga tugevalt mitte ainult filiaalide, vaid ka iseseisvate pankade seisu. Tuleb tugevamat koostööd teha,” ütles Ligi.