ESMi sünni otsustab Saksa kohus

Kui ei, tuleb kogu euro päästmiseks loodud turvavõrk ümber ehitada. Kui turud üldse sellise võimaluse jätaksid.

„Kui nad (kohus – toim.) peaksid üllatama ja Saksamaa osalemise välistama, tooks see turgudel koleda veresauna,“ kommenteeris agentuurile Reuters UniCredit panga peaökonomist Erik Nielsen.

Saksamaa valitsus ja valdav enamus analüütikud eeldavad siiski positiivset otsust, kuid täiendavate tingimustega.

ESMi peatamine teeks aga tühjaks euroala poliitikute sammhaaval edenenud jõupingutused kriisi lahendamiseks. Siis oleks raskustes riikide toetuseks kasutada vaid EFSFi vahendid, mida on Kreeka, Iirimaa, Portugali ning Hispaania pankade toetamise järel alles veel 150 miljardit.

Sellisel juhul jääks kahvatuks ka läinud nädalal turgudel optimismipuhangu vallandanud Euroopa Keskpanga uus tugiostuprogramm riikide laenukulude kontrolli all hoidmiseks, mille keskpank on valmis käiku laskma ainult kahasse EFSFi/ESMI vahenditega.

Üks võimalus oleks sellisel juhul püüda EFSFiga edasi minna, kuid Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble sõnul loodab valitsus, et kohus ESMi ei blokeeri.

„Meil ei ole plaani B ja me ka ei vaja seda,“ tsiteeris Schäublet agentuur Reuters.

Morgan Stanley hindab kohtu negatiivse otsuse tõenäosuseks 40%.

Juulis korraldas Saksamaa konstitutsioonikohus ESMi ja fiskaalleppe osas kuulamise, mis kestis ligi kümme tundi. Seejärel võttis kohus endale aruteludeks kaks kuud, jäädes kurdiks väidetele, et kriisilahenduseks on vaja kiiremaid otsuseid.

Selle kahe kuuga on Saksamaa avalik arvamus veelgi vihasemalt hädaliste abistamise vastu pööranud. Viimati valas õli tulle Euroopa Keskpank, mis avalikustas läinud nädalal uue plaani tugiostudeks euroala riikide võlakirjaturul. Ainsana hääletas vastu Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann, kelle hinnangul on tegemist keskpanga lubamatu rahatrükiga valitsuste võlgade katteks. Weidmanni taga on Saksa avalik arvamus. See debatt ja kriitika pole mööda läinud ka konstitutsioonikohtu kaheksa kohtunike kõrvadest, kes homme otsust tehes ei lähtu kindlasti eelkõige sellest, milliseid tagajärgi see finantsturgudel kaasa võiks tuua, kirjutas eile ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau.

Kohtu varasemate otsuste valguses oodatakse siiski, et see ESMi ei blokeeri. 2009. a sai kohtult rohelise tule nii vaidlustatud Lissaboni leping kui 2010. a Kreeka abistamine ja sealt edasi EFSFi loomine.

„Arvestades seda, et nad langetasid positiivse otsuse EFSFi suhtes, oleksin ma imestunud, kui nad leiaksid ESMi olevat põhiseadusega vastuolus,“ ütles agentuurile Reuters Saksa Deutsche Banki ökonomist Klaus Deutsch.

EFSFi (ja ESMi tulevane) laenutegevus

EFSFi abiprogrammid Kreekale, Portugalile ja Iirimaale – lepinguline maht 192 mld eurot, välja makstud 103,3 miljardit eurot

Pankade rekapitaliseerimislaen Hispaaniale kuni 100 mld eurot)

Abitaotlus Küproselt

EKP ja EFSFi/ESMi ühised sekkumised võlakirjaturul (eeldus abitaotlus ja kokkulepe reformikavas, päästefondid esmasturul siis EKP järelturul)

EFSFi/ESMi minimaalne laenu tähtaeg 15 aastat (pangandussektoris 12,5)

EFSF/ESM laenab ise praegu 10 aastaks veidi enam kui 2%ga, lühiajalistel paberitel on negatiivne tootlus

Allikas: EFSF