Järgmine kild võlakriisi lahenduses - pangandusliit

Mida kiiremini selline järelevalve paika saab, seda kiiremini saab pidama nõiaringi, kus euroala pankade ja riikide võlaprobleemid vastastikku võimenduvad ja kriisile uusi tuure lisavad. Kuni seda veel ei ole, lähevad Hispaania pankade abistamiseks küsitud maksimaalselt 100 miljardit eurot riigi võlakoormale otsa, õõnestades usku valitsuse võimesse riigi võlakohustustega toime tulla. See omakorda „torpedeerib“ Hispaania riigi võlakirjade väärtust pankade bilansis, sundides neid täiendavat abi küsima. Ja nii edasi.

Otsus pankade päästmise kulud riikide muudest võlakohustustest lahku lüüa, oli üks olulisemaid otsuseid juuni lõpus Brüsselis toimunud euroala valitsusjuhtide maratonkõnelustel. Edaspidi rekapitaliseeritaks elulootusega pangad euroala abimehhanismist ESM otse. Saksamaa kantsler Angela Merkel nõustus sellega aga vaid tingimusel, et liikmesriigid loovutavad oma pankade kontrollimise ühisele järelevalvele, milles hakkab keskset rolli etendama Euroopa Keskpank.

Swedbank Eesti peadirektori ning Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Priit Perensi arvates on ühtse järelevalve loomine mõistlik.

Reedel ütles Euroopa Keskpanga asepresident Vitor Constancio, et see ei tähenda, et keskpank peab nüüd palkama tohutu järelevalvajate armee. Suur osa igapäevasest järelevalvest jääb edasi kohtadele, kuid keskpank saab voli otsustada milliseid panku ja millal Euroopa Keskpank peab ise vajalikuks lähemalt kontrollida.

Saksamaa rahandusminister peab komisjoni ajakava liiga optimistlikuks. Saksamaalgi näiteks on pangandusjärelevalvele tsentraliseerimisele päris suur vastuseis. Üheltpoolt ei taha kohalikud poliitikud kontrolli liidupankade üle käest anda, teisalt on Saksamaal vallandunud väga tugev kriitika Euroopa Keskpanga aadressil, mille erakorralisi kriisilahendusi ei kiida heaks ei Saksa avalikkus ega Bundesbank.

Komisjon arvab siiski, et aastaga saab uus süsteem paika. Ühtne järelevalve on aga alles esimene samm pangaliidu suunas. Edasi tuleb riikidel kokku leppida ka ühises hoiuste tagamise süsteemis ja raskustes pankade likvideerimise lahendused koos vastusega küsimusele, kes maksab.

Eesti Koostöö Rootsiga jätkub

Eestis tekib küsimus, kuidas hakkab Euroopa Keskpangale allutatud pangandusjärelevalve toimima riigis, kus turul valitsevad euroala välisesse riiki kuuluvad pangad.

„Kui pangandusliit hõlmab kõiki eurotsooni panku, jääksid sellest välja vaid Eestis tegutsevad välispankade filiaalid, kelle peakorter asub väljaspool eurotsooni,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein. „Kõik tütarpangad, sh meie turul tegutsevad Swedbank ja SEB, oleksid hõlmatud. Bilateraalne tihe koostöö Rootsi järelevalvega jääks igal juhul toimima.“

Rootsist vastas finantsinspektsiooni pressiesindaja Karin Boman Röding, et juba praegu teeb Rootsi FI paljude Euroopa järelevalveasutustega koostööd järelevalvekolleegiumides, mis on moodustatud kõigi suuremate pankade jaoks, mille peakorter on Rootsis.

„Oleme valmis ka Euroopa Keskpangaga koos töötama,“ ütles ta, soovitades täpsemalt järele pärida Rootsi rahandusministeeriumist. Viimane Äripäeva kommentaaripalvele ei vastanud.