Nordea tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi

Nordea peaanalüütiku Tõnu Palmi hinnangul läheb Eestil kriisi taustal suhteliselt hästi. “Ekspordinõudlus II poolaastal ei taastu, samas Eesti investeeringute ja tarbimise kiire kasvutempo aeglustub vaid mõõdukalt. Järgmine aasta tõotab kujuneda üleminekuaastaks, mil kasv jääb suurel määral sõltuma sisenõudlusest ning ulatub veidi üle 3% aasta kokkuvõttes,“ hindab Nordea peaanalüütik Tõnu Palm.

Majanduskasvu mootoriks jääb Nordea hinnangul sisenõudlus, mida lisaks sissetulekute kasvu ületanud jaemüügi kasvutempole peegeldab ühtlasi ehitus-, kaubandus- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori kasvanud panus. “Erasektori investeeringuid toetavad eelkõige kasvanud ärimahud ja vajadus tehnoloogiat ning tootmist uuendada. Eesti on jätkuvalt atraktiivne investeerimise sihtkoht, samal ajal on euroala ning ka mitme Põhjamaa investeerimismahud tänaseks juba languses,” lisas Palm.

Sarnaselt Põhjamaadele pehmendab peaanalüütiku sõnul võlakriisi mõju Eestis eratarbimine ja tööturu tugevus. “Eesti tarbijakindlus püsib erinevalt euroalast endiselt ajaloolisel keskmisel tasemel. Stabiilne tööturg ja mõõdukas palgakasv toetavad jätkuvalt jaekaubandust, teisel poolaastal on oodata vaid kerget aastakasvude aeglustumist. Siseturu kindlustunde püsimisest sõltub täna paraku väga palju,” lausus Tõnu Palm. Nordea prognoosi kohaselt jääb Eesti inflatsiooni näitaja sel aastal 3,7% ning töötus 10,8% tasemele.

Soomes jahtumine, Rootsi jätkuvalt aktiivne

Soomes leiab Nordea prognoosi kohaselt aset laiahaardeline jahtumine, mis sai alguse ekspordi ning investeeringute kahanemisest. Eeldame ekspordimahtude langust aasta teises pooles. Nõrk konjunktuur mõjutab ka eratarbimist, mis püsib madal 2013. aastal. Majandus kasvab käesoleva aasta 0.8%lt järgmisel aastal 1,2%ni.

Rootsi majandus on aasta esimeses pooles tulnud võlakriisiga oodatust paremini toime, mida toetab eratarbimine. Ekspordi kasvu jätkumine II kvartalis peegeldas ekspordisektori konkurentsivõimet hoolimata Rootsi krooni kallinemisest. Kui teiseks poolaastaks ootab Nordea vaid tagasihoidlikku kasvu, siis edasi võib prognoosida majandusaktiivsuse suurenemist.

Suurimaks võimalikuks riskiks nii Eesti kui Põhjamaade jaoks on Nordea prognoosi kohaselt võlakriisi uus teravnemine. “Euroala kriisi lahenduste leidmise venimisega võib kaasneda sügavam ja pikem majanduslangus euroalas. Oleme näinud, et globaalse kasvu aeglustumise juures võib võlakriisi teravnemine haavata kindlustunnet ka tugevamates euroala riikides sh Saksamaal. See tooks kriisi juba  Eestile lähedale,” tõdes peaanalüütik. Prognoosi puhul eeldame, et äärmuslikke arenguid aitavad ära hoida kavandatavad poliitilised sammud ning kasvav konsensus kasvu toetamiseks. Integreeritus Põhjamaadega ja Eesti tasakaalukas areng aitavad Nordea hinnangul kriisiga paremini toime tulla.