Euroopa võlakriisis ees otsustavad nädalad

Kreeka suhtes, kust võlakriis kolm aastat tagasi lahti läks, püsib kahe abipaketi ning ulatusliku võlgade restruktureerimise järel jätkuvalt ebakindlus, kas riik ikka suudab euroalale püsima jääda. Läinud nädalal Kreeka peaministri Antonis Samarasega kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Francois Hollande kordasid mõlemad, et soovivad Kreeka jätkamist euroalal, kuid uut abipaketti ega lisaaega ei taha Kreekale keegi anda.

"Mida Kreeka Saksamaalt loota võib on see, et me ei tee ennatlikke otsuseid, vaid ootame ära usaldusväärsed andmed ehk teisisõnu troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi - toim.) raporti," ütles Angela Merkel agentuuri Bloomberg vahendusel.

Eelkõige peab sellest selguma, millised on Kreeka väljavaated riigi võlakoorem aastaks 2020 160 protsendilt SKPst 120%-le saada, mis on IMFi hinnangul viimane piir, millega Kreeka majandus toime tuleks.

Laenukulude alandamiseks ei ole ka Hispaania veel abi küsinud, soovides enne ära oodata detailid Euroopa Keskpanga plaanidest. Sel nädalal Hispaania peaministri Mariano Rajoyga kohtunud Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy sõnul piisab Hispaania kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks juunis riigi pankade jaoks küsitud 100 mld euro suurusest abipaketist. Agentuuri Reuters andmeil kompab Hispaania siiski ka täiendava abi võimalusi. Kataloonia teade , et riigi suurimates võlgades regioon vajab keskvalitsuselt 5 miljardit eurot abi, on uus kinnitus riigi rahanduse kehvast seisust. Seda lisaks infole, et Hispaania majanduslangus oli teises kvartalis arvatust sügavam (aasta baasil 1,3%) ning deposiitide väljavool Hispaania pankadest juulis rekordiline.

Ka Itaalia majandus on languses - neljandat korda 2001. aastast ja neljandat kvartalit järjest, millel on oma osa Mario Draghi kärpemeetmetel.

Mis on aga saanud ELi ja IMFi programmiga Iirimaast ja Portugalist? Iirimaa on ettevaatlikult laenuturul tagasi, Portugal peaks programmi järgi turule naasma tuleval aastal. Lootust annab see, et Portugali võlakirjade tootlused on langenud tasemele, mida viimati nähti enne abipaketi palumist. Samas on ka Portugali valitsusel kärbetest halvenevas majanduskliimas järjest raskem abiprogrammi tingimusi täita.