- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi kaalub kärbete asemel majanduse ergutamist
Sellega ujuks Rootsi selgelt vastuvoolu ülejäänud Euroopas valitseva trendiga, vahendab agentuur Bloomberg.
2013. aastal eelarveülejääki prognoosiv Rootsi valitsus on 2009. aastast võlakoormat vähendanud igal aastal ning visandab selle vähenemist aastaks 2016 22,5%-le SKPst. See asetab Euroopas Rootsi unikaalsesse positsiooni, jättes valitsusele manööverdamisruumi majanduse ergutamiseks, ütles Rootsi SEB panga ökonomist Robert Bergqvist.
„Meil on fantastiline võimalus majandust nii lühiajaliselt ergutada kui luua alust pikaajalisele majanduskasvule,“ ütles Bergqvist. „Teised riigid on kaitseasendis ja peavad säästma, Rootsil on võimalus oma positsiooni rahvusvaheliselt kindlustada.“
Anders Borg ütles läinud nädalal, et valitsus kaalub eelarve eelnõu, mis sisaldaks pikaajalist kasvu kindlustavaid investeeringuid. Samuti kaalub valitsus tänavuse majandusprognoosi tõstmist.
„Oleme ilmselt ainus riik Euroopas, millel on võimalus seda teha sellises ulatuses nagu me praegu oma baasstsenaariumis kaalume,“ ütles Borg.
Analüütikud prognoosivad, et valitsus kulutab tuleval aastal avaliku sektori investeeringutele vähemalt 8 mld Rootsi krooni ehk 0,2% SKPst.
Rootsi SKP kasvas teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,4%, ületades kordades analüütikute ootused. Nii tuleb Rootsi valitsusel ilmselt varsti tõsta oma majandusprognoosi, mis visandab Rootsile tänavu 1,1% suurust SKP kasvu. Võrdluseks kahanes esimeses kvartalis paigal tammunud euroala majandus teises kvartalis 0,2%.
Rootsi laenukulud on võrreldavad Saksmaa laenukuludega (3,5 aastase võlakirja tootlus 1,45%) ning Rootsi võimaliku maksejõuetuse riski hindavad turud isegi väiksemaks kui Saksamaal.
Kõik see on Euroopa võlakriisi eest pagevat raha Rootsi meelitanud, millest Rootsi kroon on tänavu euro suhtes enam kui 8% tugevnenud.
Rootsi kaubandusbilanss on plussis olnud viimased 20 aastat. Läinud kuul kritiseeris IMF Rootsit koos Saksamaa ja Hiinaga riikide hulgas, mille jooksevkonto ülejääk on liiga suur. Seda sellest kontekstis, et see lisab tasakaalustamatust kogu maailmamajanduses.
Rootsi rahandusminister on seni olnud väga ettevaatlik ja alalhoidlik, kuid Robert Bergqvist ei usu, et julgem kulutamine rahaturgude positiivset suhtumist oluliselt kõigutaks.
„Ma ei ole omateada kohanud kedagi, kes, kui me neid teemasid arutame, väljendaks muret liiga ekspansiivse eelarvepoliitika pärast,“ ütles Bergqvist. „Küll aga olen ma kohanud neid, kes kardavad Rootsi riigi võlakirju osta sel põhjusel, kuna neid võlapabereid on liiga vähe.“
Seotud lood
Rootsi majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus tutvustab sotsiaaldemokraatide rahandusministrikandidaat Magdalena Andersson oma partei vaateid 2014. aasta valimiste eel ning märgib, et praeguse valitsuse maksude kärpimise kursil enam jätkata ei saa.
Juunis suurenes kaupade eksport eelmise aasta sama kuuga võrreldes jooksevhindades 7%, import aga 14%. Eksport Rootsi oli juunis 19%.
Erinevalt läinud aastast, mil 3%-ne inflatsioon keskmiselt 2,4%-se palgatõusu ära sõi, terendab tänavu kehvemate aegade järel rootslastele jälle reaalpalga tõus.
Rootsi majandus kasvas teises kvartalis aasta baasil 2,3% ning eelnenud kvartaliga võrreldes 1,4%, näitab Rootsi statistikaameti esialgne hinnang.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele