Läti võib IMFi abilaenu varem tagastada

Maksutulude kasv, ELi struktuurivahendid ja kavandatavad võlakirjaemissioonid võimaldaks seda teha.

Kokku kasutas Läti 7,5 mld euro suurusest abipaketist 4,4 mld eurot. IMFile võlgneb Läti sellest ca 1,1 mld eurot, mis kuuluks tagasimaksmisele 2012. ja 2013. aastal.

"Ilmselt suudame IMFi tagasimaksed kiiremini teha," ütles Läti rahandusminister Andris Vilks intervjuus agentuurile Bloomberg. "Me arutame seda praegu," lisas ta.

Aastail 2014–15 tuleb Lätil ELile tagasi maksta 2,2 mld eurot ning lunastada 2014. aastal 400 miljoni euro väärtuses võlakirju.

IMF võtab laenudelt, mis ületavad riigi "kvoodi" – nii nagu laen Lätile – 200 baaspunkti suurust lisaintressi. Kui seda piiri ületav osa tagasi maksta, vähenevad riigi intressikulud.

"IMFile laenu varasemat tagastamist võib käsitleda kui märki tugevusest, mis näitab turgudele, et riigil läheb arvatust paremini," kommenteeris Barclaysi arenevate turgude analüütik Christian Keller. Samas võib see anda ka tagasilöögi, kui seda tõlgendatakse kui Läti katset abipaketile järgneva monitooringu alt vabaneda "ja edukaks osutunud kohanemispoliitika lõpetada."

Läti palus abipaketti sügisel 2008, kui suuruselt teine pank Parex vajas riigi abi, valitsus ei saanud enam turgudelt laenu ning kinnisvaramull lõhkes. Ajavahemikul 2008–09 enam kui 20% kahanenud SKP on nüüd kaks viimast aastat kasvanud. Teises kvartalis kasvas Läti SKP aastatagusega võrreldes 5,1%, edestades kõiki teisi riike Euroopa Liidus.

Kriisi ajal tõstis Läti valitsus makse ja kärpis kulusid ca 18% ulatuses SKPst.  Tänavu on paranenud maksulaekumised võimaldanud suurendada kulusid 70 miljoni lati (100,5 mln euro) võrra ning kärpida käibemaksu ühe protsendipunkti võrra. Seitsme esimese kuu eelarveülejääk oli 123,9 miljonit latti (178 mln eurot), näitavad rahandusministeeriumi andmed.