Vananaistesuvi

Tavaliselt pakuvad nö päikest laenuga suured reisikorraldajad, kirjutab Delovõje Vedomosti. Väikestel reisifirmadel sellist teenust reeglina ei ole ning seetõttu ei ole ka nende nn laenuklientide hulk eriti suur. Väiksemate firmade poolt läbi viidud analüüs näitab, et praegu suhtuvad Eesti elanikud laenudesse ettevaatlikult ja püüavad võlgu mitte puhata. Samas on aga turuosalisi, kes väidavad, et järelmaksuga puhkamine alles kogub jõudu.

OÜ Estlive Travel juhatuse liige Jürgen Teras märkis, et järelmaks turismiteenuste ostmisel tuli Eesti turule viis aastat tagasi. Aastatega on krediidiasutustega lepinguid sõlmivate reisifirmade arv kasvanud. „Meie tegeleme sellega juba üle aasta. Meie partner on Reisiraha OÜ,” täpsustas Teras.

Näiteks mullu pakkus OÜ Novatours koostöös Swedbankiga terveks kuuks protsendita puhkuselaenu. Pank keeldus sellisest protsendita reisilaenust pikemalt rääkima, viidates kommertssaladusele. Pank lisas, et taolisi kampaaniaid korraldatakse harva ja ainult koostöös kindlate partneritega.

„Kuna väga paljud meie kliendid, kes kord seda võimalust on kasutanud, soovitavad seda teistelegi, kasvab klientide arv igal aastal oluliselt. Praegu on aktiivseid lepinguid veidi alla tuhande, sageli kasutavad Kuldkrediidi võimalust ka Estraveli enda töötajad,” rääkis Aaslaid.

Kuldkrediidi klientide analüüs näitab, et kõige enam kasutab seda võimalust 30-ndates aastates töötav noor, kusjuures mehi-naisi on enam-vähem võrdselt.

Estravel teostab väga hoolsalt krediidijärelevalvet ja teeb võlgade sissenõudmisel koostööd inkassofirmadega ning seetõttu pole laenu tagasimaksmisega suuri probleeme. Tagastamata krediidisumma jääb alla ühe protsendi kogu nõudesummast. „Kindlasti areneb krediiditurism edukalt, seda enam, mida rohkem tuleb juurde Eesti elanikke, kes soovivad teha pikemaid reise kaugematesse sihtkohtadesse,” on Aaslaid veendunud.

Naised võlgu ei karda

OÜ Reisiraha omaniku Toomas Paasi sõnul on tema firma turul ainus, kes on juba kolm aastat spetsialiseerunud eranditult ainult reisimise rahastamisele. „Reisifirmad teevad koostööd, näiteks pankade ja muude väiksemate krediidiasutustega, kes pakuvad võimalust reisi eest järelmaksuga tasuda,” seletas Paas.

Ta ei öelnud konkreetseid numbreid, kuid lisas, et selliste klientide arv aina kasvab. „See on hea ja lihtne teenus ning protseduuriks kulub vaid umbes tund aega,“ lausus Paas. Tema sõnul võtavad reisilaenu erinevad inimesed: õpetajad, dekreetpuhkusel olevad naised, raamatupidajad, analüütikud, pensionärid. „Võib väita, et naisi on rohkem kui mehi. Meeste osa laenuvõtjate seas moodustab umbes kolmandiku. Halbade laenude ja võlgnike osa on viidud miinimumi,” märkis Paas, lisades, et huvi krediiditurismi vastu pidevalt kasvab.

Väikefirmad ei taha ja ei saa

Turismifirma SV Tours OÜ juhataja Jelena Bodrova ütles, et nad saaksid küll pakkuda klientidele järelmaksu võimalust koostöös Swedbankiga või näiteks firmaga Reisiraha, aga nad ei kipu oma klientidele seda reklaamima. „Igal juhul on see kliendile lisakohustus ja sageli ei oska klient oma võimalustega arvestada,“ põhjendas Bodrova. „Kellel on seda vaja, see küsib. Ma ei tahaks, et taoline teenus kogub jõudu. Parem on õpetada, kuidas raha teenida, mitte õpetada raha laenuks võtma.“

Nullprotsendiga ei saa väikesed reisifirmad reisilaenu pakkuda, kuna sellisel juhul peavad nad tasuma pangaprotsendi enda taskust.