Kreeka tagasi eurokriisi keskmes

See tähendaks täiendavat abivajadust. Viimane tuleks välja käia teistel euroala riikidel, kuna IMF on mõista andnud, et Kreeka abipakettide jaoks fond rohkem uusi laene ei anna. Kreeka täiendav abivajadus on hinnatud 10-50 miljardile eurole. Spiegeli andmeil ei ole mitmed euroala riigid valmis seda aktsepteerima.

Kreeka valitsusjuht Antonis Samaras lubas valimistel Kreekale abilaenu tingimustes leevendust kaubelda. Saksamaal valitsevaid meeleolusid arvestades on seda aga raske ette kujutada. Riigi välisminister Guido Westerwelle ütles nädalavahetusel Saksa väljaandele Hamburger Abendblatt, et valitsuskoalitsiooni kuuluv vabade demokraatide partei ei nõustu ühegi katsega Kreeka abipaketi tingimusi leevendada.

„See ei tööta – see on Rubicon, millest üle astuda ei saa,“ ütles ta. „Euroalal püsimine on kreeklaste endi teha,“ ütles Westerwelle.

Sarnased meeleolud on ka Saksamaa kristlike demokraatide (CDU) ridades.

Philipp Rösler ütles ARD-le, et abi piiramine Kreekale võib kaasa tuua riigi maksejõuetuse, mis võib omakorda „viia Kreeka järeldusele, et ilmselt on targem euroalalt lahkuda,“ ütles Rösler.

Spiegeli andmeil ootavad sakslased sellise otsusega Euroopa alalise päästemehhanismi ESM jõustumiseni. 500 mld euro suuruse laenumahuga fondi hoiab praegu n.ö kinni Saksamaa  konstitutsioonikohus, mis arutab selle vastavust riigi põhiseadusega. Otsust on oodata 12. septembril.