Gnidini pressiesindaja kinnitusel järgnesid koheselt ka muud süstemaatilised Gnidini nõukogu liikme õiguste rikkumised. Näiteks saabusid nõukogu koosolekute kokkukutsumise teated Gnidinile vahetult enne koosoleku algust või isegi pärast koosoleku toimumist. Korduvalt keelduti koosolekute protokollide väljastamisest ning lisaks piirati nõukogu liikme õigusi veel mitmel moel, muuhulgas BLRT territooriumile sissepääsu keelamise, ametiauto ja kabineti võtmete ära võtmise, kabinetti jäänud isiklike asjade mitte tagastamise, turvameeskonna ähvardava käitumise, korduva taotluste ja päringute ignoreerimisega jne, loetletakse pressiteates.
Mihhail Gnidin lausus, et tegemist on järjekordse näitega, kuidas perekond Berman juhib BLRT-d nagu oma pereäri, arvestamata, et ettevõttel on veel 60 aktsionäri, kes ootavad seaduslikku kohtlemist. “Nõukogu liikme ahistamine ülesannete teostamisel ning pidevas infosulus hoidmine ei sobi sellise kaliibriga ettevõttele nagu BLRT,” lisas Gnidin.
Gnidini väitel olid BLRT 2011. aasta majandustulemused viimase kümne aasta halvimad. “Vähemusaktsionärid on edutult taotlenud kohustada ettevõtte juhtkonda esitama enne majandusaruande kinnitamist kuludest ja investeeringutest täpsem ülevaade. BLRT vähemusaktsionäride initsiatiivil algatati ettevõttes juunis erikontroll, et selgitada, mil viisil on ettevõtte suuromanikud saanud teiste aktsionäride selja taga osta nominaalhinnaga ettevõtte valduses olnud aktsiaid, kui aktsiate õiglane väärtus on sadu kordi kõrgem,” kirjutatakse Gnidini edastatud pressiteates.
BLRT kaebab edasi
„Oma pressiteates püüab nõukogu liige Mihhail Gnidin taas eksitada avalikkust väidete ja informatsiooniga, mis ei vasta tegelikkusele. Kõnealune kohtuotsus käsitleb vaid ühte kitsast teemat - nõukogu liikme Mihhail Gnidini tasu. Vastavalt äriseadustikule kehtestab nõukogu liikme tasu suuruse ja maksmise tingimused aktsionäride üldkoosolek ning juhatus on kohustatud üldkoosoleku otsust järgima. Me ei ole Harju Maakohtu kohtuotsusega nõus ja vaidlustame selle kindlasti,“ kinnitas BLRT Grupp oma kommentaaris, mis edastati Äripäevale samuti pressiesindaja vahendusel.
„Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et Mihhail Gnidin on omandanud BLRT Grupi aktsiad tema enda poolt välja töötatud skeemide järgi täpselt samadel alustel kui Fjodor Berman. Veelgi enam, kui üldkoosolekul soovisid aktsionärid erikontrolli ulatust laiendada ning kaasata erikontrolli periood, mis hõlmab ka Mihhail Gnidini aktsiatehinguid, hääletas ta sellisele ettepanekule aktsionärina vastu. Ülaltoodud asjaolud peaksid panema avalikkuse mõtlema Mihhail Gnidini tegevuse tegelikke eesmärkide üle,“ seisab BLRT Grupi kommentaaris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
BLRT väikeaktsionärid Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko ja Vladimir Toropov lõid juuni keskpaigas osaühingu nimega BLRTHolding.
Harju maakohus võttis menetlusse ASi BLRT Grupp väikeaktsionäri Mihhail Gnidini hagi, milles ta palub tühistada BLRT üldkoosoleku otsus dividende mitte maksta kui ebaseaduslik ja majanduslikult põhjendamata.
BLRT Grupp kutsub 3. oktoobril kokku erakorralise aktsionäride üldkoosoleku, mille päevakorras on läbiviidud erikontrollide aruannete tutvustamine.
Harju maakohus tegi 14. detsembril kohtumääruse, millega kohustas BLRT Grupi juhatust vastama aktsionäride Mihhail Gnidini ja Valeri Kovalenko küsimustele ja andma teavet ettevõtte äritegevuse, finantsseisu ja juhtimise kohta.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.