Kui Hispaania pankade toetamiseks makstav raha tuleb EFSF-ist, peaks Eesti andma garantii umbes 200 miljonile eurole.
Eesti osa EFSF-is on 0,26% ning ESM-is 0,18%. Samas ei ole Eesti osalemine ESM-is veel kindel, sest see sõltub riigikohtu otsusest, vahendasid
ERRi raadiouudised.
"Kui see raha tuleks kõik EFSF-ist, räägime me summast suurusjärgus kuskil alla 200 miljoni euro," kinnitas rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross. "Kui [rahasüsti panustamine] jaguneks EFSF-i ja ESM-i vahel, siis ESM-i maksame me ainult põhikapitali ja ESM laenab vajaliku raha ise," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu EL asjade komisjon arutas oma tänasel istungil abi andmist Hispaaniale, kuid lõpliku seisukoha kujundab komisjon pärast Hispaania laenuabi programmi koostamist ja tingimuste kindlaksmääramist.
Teravalt päevakorda tõusnud Hispaania abipalumine, esialgu küll pankade päästmiseks, tuletab meelde Euroopa võlakriisi praeguse lahenduse suurimat ohtu, et kärbetega ja kasinusega koos kängub ka majandus, kirjutab arvamustoimetaja Harry Tuul. Satutakse deflatsioonilisse lõksu, kus kokkuhoid nõuab üha uusi kärpeid ja ühtlasi uusi laene.
Nädal enne Kreeka valimisi, mis võivad turud uuesti rappuma panna, möönis Hispaania valitsus, et vajab ülejäänud euroala liikmetelt abi oma pankade jalule aitamiseks.
Valitsus kiitis heaks rahandusminister Jürgen Ligi esitatud Eesti seisukohad eurogrupi tuleva nädala kohtumisel.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.