Valitsus kiitis heaks rahandusminister Jürgen Ligi esitatud Eesti seisukohad eurogrupi tuleva nädala kohtumisel.
Tavapäraselt on eurogrupi kavas euroalariikide majandusolukorra arutelu, sh antakse ülevaade Kreeka finantsabi programmi täitmisest, arutatakse finantsabi Hispaaniale ja viimaseid arenguid Küprosel ja Portugalis.
Valitsus toetab euroala stabiilsusmehhanismidest finantsabi andmist Hispaania panganduse päästmiseks. Hispaaniale abi andmise otsus on euroala finantsstabiilsuse tagamise huvides, mida toetab valitsuse Euroopa Liidu 2011-2015 aasta poliitika.
Finantsabiprogrammi aluseks on vastastikuse mõistmise memorandum koos rangete tingimustega. Finantsabi saajaks oleks Hispaania valitsus, kes allkirjastaks vastastikuse mõistmise memorandumi. Samuti peab Hispaania jätkama ülemäärasest eelarvepuudujäägi menetlusest väljumise kava elluviimist ja täitma makrotasakaalustamatuse kõrvaldamise soovitused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
9. juuni erakorralisel Eurogrupi telefonikonverentsil arutati finantsabi andmist Hispaaniale. Konverentsi tulemusena lepiti kokku, et kui Hispaania esitab ametliku abipalve, on euroala riigid valmis andma Hispaania pankade rekapitaliseerimiseks kuni 100 miljardit eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas Hispaania peaminister Mariano Rajoy ka oma esialgseid valesid ilustada ei püüa, on Hispaania puhul tegemist neljanda päästetava eurotsooni riigiga, kirjutab kolumnist Anna-Maria Penu.
Riigikogu EL asjade komisjon arutas oma tänasel istungil abi andmist Hispaaniale, kuid lõpliku seisukoha kujundab komisjon pärast Hispaania laenuabi programmi koostamist ja tingimuste kindlaksmääramist.
Nädal enne Kreeka valimisi, mis võivad turud uuesti rappuma panna, möönis Hispaania valitsus, et vajab ülejäänud euroala liikmetelt abi oma pankade jalule aitamiseks.
Reitinguagentuur Moody’s teatas, et kärbib Hispaania reitingut kolme pügala võrra tasemelt A3 tasemele Baa3 jättes väljavaate negatiivseks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.