Reformi rahaasjad ka varem haisenud

1999. aasta Riigikogu valimiste järel näitas Reformierakond oma suursponsorina firmat R-Hooldus, mis oli registreeritud erakonna kontorisse. Firma asutasid kolm tollast erakonna juhatuse liiget Siim Kallas, Märt Rask ja Andres Lipstok. R-Hooldus rahastas erakonna valimiskampaaniat kevadistel riigikogu valimistel 2,1 miljoni krooniga. Sel ajal olid küll juriidiliste isikute annetused lubatud, kuid R-Hooldusel puudus sissetulek.

2007. aasta alul ütles Eesti Raudtee suuromanik Edward A. Burkhardt saates Pealtnägija, et Reformierakonna esindajad nõudsid Eesti Raudtee riigile tagasiostmise eest 15 miljonit krooni altkäemaksu. Selle eest oleks Reformierakond andnud oma toetuse tagasiostmisele. Reformierakonna toonane peasekretär Kristen Michal lükkas süüdistuse tagasi ja nimetas Burkhardti inimeseks, kes süüdistab Eesti riiki ning kellel on okas hinges, kuna raudtee müügist saadud kopsakas kasum ei olnud talle piisav.

2009. aasta kevadel kirjutas Äripäev, kuidas Reformierakonna juhtivpoliitikud keeldusid avalikustamast erakonna ajalehe rahastamise ja liberaalse maailmavaate tutvustamisega seotud Kodanikuhariduse sihtasutuse annetajaid. Viimase kaheksa aastaga oli reformierakondlaste juhitava sihtasustuse kukrusse laekunud avalike aruannete järgi 7,3 miljonit krooni. Samal ajal uuris kaitsepolitsei ettevõtjate poolt Keskerakonna sidusorganisatsioonile Jüri Vilmsi sihtkapital tehtud ülekandeid.

2009. aasta sügisel kirjutas Äripäev R-skeemist. Tollased reformierakondlastest riigikogu liikmed Jaanus Rahumägi ja Robert Antropov ning nüüdne eurosaadik Kristiina Ojuland vassisid kampaania kuludega, jättes osa kuludest deklareerimata. Kõik kolm lasid oma 2007. aasta valimiskampaania arveid osaliselt kinni maksta eraettevõtetel. Riigiprokuratuur koos Kaitsepolitseiametiga jõudis järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole põhjendatud, kuna karistusseadustik nägi ette karistuse üksnes erakonna kampaania rahastamise kohta erafirmade poolt. Erakondade liikmete kampaaniate rahastamise kohta ei olnud aga karistusseadustikus ridagi.