EKP-lt loodetakse uut leevendust

Istung ise suuremaid ootamatusi tooma ei peaks – kõik agentuuri Bloomberg küsitletud 58 analüütikut prognoosisid, et euroala enim jälgitud baasintressi määr jääb täna rekordmadalal 1% tasemel muutmata.

Küll aga oodatakse keskpanga juhilt Mario Draghilt võimalikke vihjeid keskpanga edasise kursi suhtes – eilne päev tõi Euroopas negatiivsetele majandusuudistele veelgi lisa. Nii loodetakse keskpangalt uut turgutust. Samal ajal ilmnevad keskpanga erakorralisel kriisiabil juba endal soovimatud kõrvalnähud.

Eile avaldatud ostujuhtide indeks näitas, et Euroopa töötlev tööstus oli aprillis üheksandat kuud järjest languses ning Eurostat teatas euroala töötuse tõusu jätkust viimase 15 aasta kõrgeimale tasemele 10,9%-le. Euroala 17 riigist üheksa majandus on uuesti languses -  esmaspäeval liitus „klubiga“, kus SKP on kaks kvartalit järjest kahanenud, ka Hispaania.

Eriti aplalt on seda laenu võtnud Hispaania ja Itaalia pangad, mis on selle raha eest juurde soetanud eelkõige oma riigi võlakirju. See on mõneks ajaks valitsuste laenukulusid vähendanud, kuid sidunud pankade käekäigu veelgi enam heitlike võlakirjaturgudega. Samal ajal on laenamine reaalmajandusse – ettevõtetele ja majapidamistele – Euroopa Keskpanga värske statistika andmeil vähenenud. Sarnane pilt valitseb kogu euroalal. Eriti raske on laenuraha kätte saada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, näitas teine, samuti Euroopa Keskpanga koostatud värske uuring.

Välisinvestorid on samal ajal kasutanud võimalust turult pagemiseks, mis on olulisel määral tagasi pööranud euroala finantsturgude integratsiooni

„Keskpanga likviidsuslaenude maagia on kiiresti haihtunud, kuna mitteresidendid on massiliselt müünud,“ ütles Bloombergile Rabobank Internationali strateeg Richard McGuire. „Need likviidsuslaenud näivad kiirendavat desintegratsiooni, euroala finantssüsteem näib lahterduvat ning investorid keskenduvad eelkõige oma koduturule.“

Sama kinnitasid läinud nädalal avaldatud Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni ülevaated integratsioonist Euroopa finantsturgudel, viidates uuele killustumisele ning taandumisele riigipiiride taha.

Läinud nädalast on Euroopas uueks mantraks kasvupakt. Ent nagu nentis ajalehele Wall Street Journal maailma suurima võlakirjafondi juht Mohamed El-Erian, ei aita majandust kasvule mingi pakt – nii nagu ei lahendanud ka fiskaallepe riikide võlaprobleeme. „Palju tööd tuleb ära teha riikide tasandil,“ ütles ta.

Keskpank saab vaid aega võita.