• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Redgate Capitali juhatuse liige Veikko Maripuu rääkis 14. Pärnu Finantskonverentsil, et Eesti kapitaliturud sisuliselt ei toimi – kauplemismahud on rekordmadalal tasemel ning puuduvad institutsionaalsed investorid.
„Meie rahastamisvõimalused on liiga pangakesksed, ettevõtjatel oleks aga vaja laiemaid finantseerimisvõimalusi,“ rääkis ta. Erakapitali kaasamise osas rääkis ta, et suuremad investeeringud on lähiajal tulemas pigem Poola poolt kui Skandinaaviast, nagu oleme seni harjunud. Mezzanine finantseerimise pakkumine on Eestis seni väga vähene ja riskikapitali õnnestub kaasata harva, nentis ta.
Maripuu rõhutas, et kõige olulisemad on finantseerimise kaasamise soovija jaoks selge lugu ja loogilised põhjendused, milleks lisakapitali vaja on. „Samuti peab äriplaanil olema selge ja konkreetne  fookus, keskenduda tuleks segmendile, milles ettevõte tegelikult tegutseb,“ lisas ta. Loomulikult on tähtsad ka toimiv meeskond, sobiva aja valik ning kannatlikkus – tehing ei sünni reeglina pärast esimest kohtumist. Maripuu toonitas lõpetuseks, et finantseerimise hetkel peab olema hinnatav, millal toob investeering tagasi tehingusumma ja kasumi.
Premia Foodsi juhatuse esimees Kuldar Leis rääkis Premia kontserni loost, selgitades, et aastail 2006-2009 lähiriikidesse laienedes kasutati samuti peamiselt pangalaenude tuge. Kiire laienemise tulemusena oli Premial 2009. aastaks erinevates riikides seitse panka, kellega asju ajada. "Pärast IPOt olukord oluliselt normaliseerus ja tänaseks on alles kaks põhipanka. Tütarettevõtetel enam laene pole, kogu finantseerimistegevus on koondatud emaettevõttesse," kõneles Leis ja nentis, et aktsia likviidsus Eesti börsil on väga madal ning see on ettevõtte jaoks selge probleem. "Samuti peab börsile minekut plaaniva ettevõtte juhtkond arvestama frustratsiooniga, kui nende aktsia hind sõltub kohati rohkem maailma finantsturgude kõikumisest kui firma majandustulemustest," rääkis ta.
Filteri finantsjuht Rainer Erendi rõhutas, et vajalikud oleksid riiklikud meetmed ettevõtluse toetamiseks. „Näiteks pensionisäästude investeerimine – Eesti turule investeeritakse ainult ca 6% siin kogutud pensionivarast, teised ELi riigid kasutavad oma majanduste toetamiseks penisonisäästusid aga 65-70% ulatuses. Millest selline erinevus – me kas ei usalda oma turgu või ei leia siit sobivaid investeeringuid?“ tõstatas ta küsimuse.
Samuti leidis Erendi, et panganduse hindamismudelid vajavad kaasajastamist „Lähtuda tuleks sellest, milline on ettevõtte genereeritav rahavoog ja unustada lehmakauplemise laadsed varade hindamise meetodid. Minu arusaama järgi peaks pank olema keskpanga ja ettevõtluse vaheline õlitusmehhanism. Täna toimib see väga nõrgalt, mängides pigem jahutavat rolli. Katsume sellest äärmusest tulla nüüd tagasi sinna, et kasum teenitakse ikka ettevõtluses, mitte pankade erinevate instrumentide omavahelisel mängimisel,“ toonitas ta, lisades, et ettevõte peab siiski ka ise oma sisemist ressurssi kasvatama ja arendama ning valima õiged strateegilised partnerid. „Kui kõik need komponendid on läbi käidud, võib Eesti majandus olla ekspordi osas palju konkurentsivõimelisem ning me ei pea muretsema selle pärast, et meil pole projekte, kuhu investeerida,“ rääkis ta.

Seotud lood

Uudised
  • 20.04.12, 12:42
Tele2 Eesti: väldime liigset turvalisust
Tele2 tahab vältida liigset turvalisuse ihalust ning jätta inimestele rohkem otsustamisruumi, ütles ettevõtte finantsdirektor ja juhatuse liige Argo Virkebau.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 12:17
Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele