MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii leiab, et Eestis salastatakse üldse liiga palju ning reageeritakse palgainfole üle.
Prii märkis, et kindlasti peaks piirama ametnike võimalusi oma otsuseid salastada. "Mul on tunne, et Eestis salastatakse üldse asju, mida poleks vaja salastada. Ok, saan aru, et kõik palgad pole avalikud, kui pole korruptsiooniohtu. Kuid ma ei näe põhjust, miks oleks pidanud salastama preemiad ja puhkusetasud, nagu Harku vallavalitsus seda tegi," selgitas ta.
Prii lisas, et Soomes on tavaks, et ettevõtete tippjuhid avalikustavad oma palga, et spekulatsioone ning kuulujutte vähendada. Et Eesti ametnike salastamisvõimalusi piirata, tuleks Prii hinnangul regulatsioonid üle vaadata.
"Võib-olla pole neid muudetud kehtestamisest saadik. Ma arvan küll, et need asjad tuleks kindlasti üle vaadata, mida salastada. Näiteks on kaitseministeeriumi hanked salastatud, kuid vabadussammas, mille püstitamise eest kaitseministeerium vastutas, pole ju kaitseotstarbeline. Selliseid hankeid ei tohiks salastada," täpsustas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Presidendi kantselei direktori Siim Raie hinnangul annab praegune seadus dokumentide salastamiseks piisavalt võimalusi, kuid salastamispraktikat võiks erinevates asutustes ühtlustada.
Ministeeriumid, erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused salastavad dokumente liiga kergekäeliselt. Viimase nädala jooksul on Äripäev toonud avalikkuse ette kaks juhtumit, kus ametnikud on liiga agaralt kasutanud AK templit ehk muutnud dokumendid salajaseks.
Majandusminister Juhan Parts peab erakonnakaaslase Kaupo Rätsepa juhitava Harku vallavalitsuse poolt puhkusetoetuste ja preemiate käskkirjade salastamist huumorirubriiki kuuluvaks asjaks.
Harku vallavanema Kaupo Rätsepa allkirjaga on kolmveerand sajandiks salastatud valla teenistujatele määratud puhkusetoetuse ja preemia käskkirjad.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.