Täna Brüsselis kogunevad euroala riikide rahandusministrid kinnitavad tõenäoliselt Kreeka uue abipaketi kogumahus 130 mld eurot.
Seda pärast läinud nädalal suures osas finišisse jõudnud võlgade restruktureerimist, kus Kreeka erasektori laenuandjad ligi 100 miljardi euro väärtuses Kreekale antud laene korstnasse kirjutasid.
Võlakoorma kergendamisest ja teisest abipaketist hoolimata võib Kreeka veelgi abi vajada.
„Keegi ei saa välistada, et Kreeka ei võiks mingil hetkel vajada ka kolmandat abipaketti,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble Belgia ajalehele De Morgen. „Ma olen täiestri veendunud, et meetmed, mis me oleme rakendanud ja mis Kreeka nüüd ellu peab viima – ja mis ei ole kerge ülesanne – aitavad riigi uuesti jalgele,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Ka Austria keskpanga juht ei välista kolmanda abipaketi võimalust.
„Asja tuleb vaadelda väga realistlikult,“ ütles Ewald Nowotny. „Rumal oleks seda täiesti välistada, ehkki praegu ma selleks vajadust ei näe.“
Esimese osa Kreeka abipaketist otsustasid euroala rahandusministrid Kreekale välja maksta juba läinud reedel. 30 mld eurot „präänikuks“ võlakirjavahetuses osalenud Kreeka kreeditoridele ning 5,5 mld eurot intressimakseteks.
Abilaenu makstakse Kreekale välja kolmekuulise intervalli tagant ning raha saamiseks tuleb Kreekal abi tingimustest kinni pidada. Seda olukorras, kus viiendat aastat languses majandus kahanes läinud aasta viimases kvartalis aasta baasil 7,5% ning töötus on kerkinud 21%-le.
Ministrid arutavad täna ka Portugali abiprogrammi täitmist ning Hispaania probleeme oma defitsiidi kärpimisel.
Arutusele võib tulla ka euroala n.ö tulemüüri tugevdamine, kus ettepanek on euroala ajutist päästefondi EFSF ja alalist päästemehhanismi vähemalt mõnda aega paralleelselt käigus hoida. See kasvataks „tulejõu“ 750 mld eurole.
Tulemüüri tugevdamist nõuab G20 riikide kõrval ka IMF, mis plaanib oma osaluse Kreeka uues abipaketis vähendada 14%-le ehk 18 mld eurole. Seni on IMF euroala abipakettidesse panustanud ca kolmandiku.
Homme, kui euroala ministritega liituvad ka teiste ELI riikide rahandusministrid, on arutluste peateemaks finantstehingute maksu kehtestamine.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 12.03.12, 16:54
Venizelos: Kreeka on jätkusuutlik
Kreeka rahandusministri Evangelos Venizelose sõnul peaks reedene kokkulepe erasektoriga riigi võla osalise mahakandmise ja restruktureerimise osas andma turgudele piisavalt kindlust, et Kreekal on tulevikku.
Börsiuudised
  • 07.03.12, 14:13
Kreeka saadik finantstehingute maksu eestvedaja
Finantstehingute maksu üheks eestvedajaks Euroopas on Kreeka saadik Euroopa Parlamendis, kelle sõnul on ideele parlamendi poliitiliste gruppide seas tugev toetus.
Uudised
  • 11.03.12, 09:54
Schäuble sooviks kehtestada kiirelt finantstehingute maksu
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble on üks üheksast EL liidrist, kes nõuab üle-euroopalise finantsülekannete maksu kehtestamist, vahendab ajakiri Spiegel.
Uudised
  • 11.03.12, 00:30
Kreeka peavõlausaldajaks on nüüd euroala maksumaksjad
Kreeka tegi reedel ajalugu, surudes meelituse ja sunniga läbi aegade suurima võlgade mahakandmise, kuid hiiglaslikku kergendusohet see turgudele ei toonud.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele