Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka saadik finantstehingute maksu eestvedaja
„Meie eelistus on muidugi kõigis rahaliidu liikmesriikides korraga jõustuv maks,“ ütles Kreeka saadik Euroopa Parlamendis Anni Podimata, Euroopa Parlamendi seisukohtade raportöör. Euroala riikide ajakirjanikega kohtudes märkis ta, et see annaks uue tõuke sarnastele mõtetele ehk ka G20 riikide tasandil, kus taolise maksu kehtestamist globaalsel tasemel arutati juba 2008. aastal. See hoog on vahepeal raugenud.
„Me leiame, et Euroopa Liit peab selles lahingus eesliinil olema,“ ütles Podimata. „Keegi peab otsa lahti tegema, et lükata kokkuleppe saavutamisele ka globaalsel tasandil uus hoog sisse.“
Euroopa Komisjon on idee juba konkreetseks ettepanekuks vorminud. Võlakirjade ja aktsiatega tehtavate tehingute maksustamismäär oleks 0,1% ja tuletislepingute maksustamismäär 0,01%. See tooks sisse umbes 57 miljardit eurot aastas.
Milleks taolist maksu vaja on?
Podimata sõnul ei ole kriisi kulud Euroopas jaotunud õiglaselt. Kriisi põhiraskus on langenud tavainimestele, keda kõikvõimalikud kärped ja maksutõusud kõige otsesemalt puudutavad. Uue maksuga annaks suurema osa kriisi kulude katteks ka finantssektor.
Samuti loodab Podimata, et maks vähendab turgudel seda liiki kauplemist, mis reaalsele majandusele erilist väärtust ei lisa, ning millel oli oluline roll finantskriisi puhkemisel.
„Finantssektor on alamaksustatud sektor,“ ütles Podimata. Käibemaksust on sektor vabastatud.
Tulu finantstehingute maksust vajab Podimata sõnul nii Euroopa Liidu eelarve, et rahastada ELi tasandil poliitikat ning globaalsel tasandil initsiatiive nagu võitlus kliimamuutustega, kui ka liikmesriikide eelarved.
„Me ei saa alati hankida lisatulu töö või tootlike vahendite täiendavast maksustamisest või avaliku sektori kulutuste kärpimisest,“ ütles Podimata. „Meil tuleb leida innovaatilisi finantseerimisvahendeid.“
Rida liikmesriike on finantstehingute maksu vastu. Ka Euroopa pangandusliidu juht Guido Ravoet ei nõustu väidetega, et pangandus on alamaksustatud. „Pangandus maksab rohkem makse kui on sektori osakaal SKPs,“ ütles Ravoet. Pankade arvele langeb 17% liikmesriikide maksutuludest, samas kui pangandussektori osakaal ELi SKPst on 6,5%.
„Meil tuleb arvestada reaalsusega ning mitte lasta oma eelistusel (et maks jõustuks kogu euroalal korraga) muutuda nõrkuseks, mis võimaldab osadel liikmesriikidel kogu protsess karile ajada,“ ütles Podimata.
Euroopa Parlamendi majanduskomisjon hääletab finantstehingute maksu üle aprillis ja Euroopa Parlamendi plenaaristung peaks maksu kinnitama mais. Siis jõuab maksuettepanek otsustamiseks ELi valitsusjuhtide lauale.
Seotud lood
Euroala rahandusministrid jõudsid Brüsselis üksmeelele Kreeka uue abipaketi ja Hispaanialt nõutavate kärbete suhtes, kuid finantstehingute maks tekitab alles palju erimeelsusi.
Täna Brüsselis kogunevad euroala riikide rahandusministrid kinnitavad tõenäoliselt Kreeka uue abipaketi kogumahus 130 mld eurot.
Eelmise aasta septembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku maksustada finantstehinguid 0,01–0,1% maksuga, sõltuvalt väärtpaberi tüübist, kirjutas teisipäeval Äripäevas NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees Andrus Alber.
Peale Saksamaa ja Prantsusmaa nõuavad veel seitse riiki, teiste seas ka Soome, kiiret kokkulepet finantstehingute maksu osas, vahendab FTD.
Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele