Finantstehingute maks toob tulu asemel kulu

On viidatud ka sellele, et Suurbritannias on olemas nn stamp duty, millega börsitehinguid maksustatakse, ja see polevat kauplemist kuhugi ära suunanud. Kuid sellest maksust on vabastatud aktsiatega kauplemine nendel börsidel, kes on saanud Suurbritannia maksuametilt erilise maksuvabastuse. Sellise erandi on tänaseks saanud nii Londoni börsi (LSE) enda kaubeldavad väärtpaberid kui ka näiteks NASDAQ OMX Põhjala ja Tallinna börsid, Varssavis olevad aktsiad jne. Eelmises lõigus viidatud uued kauplemiskeskkonnad on vähendanud Londoni börsil noteeritud aktsiatega kauplemises LSE enda osakaalu vaid pooleni kogumahust. Veel 10 aastat tagasi oli pea 100% kauplemisest LSE enda käes. Peamiseks põhjuseks madalamad tehingutasud, kuigi ka LSE tasud ei ole näiteks meiega võrreldes kõrged. See näitab, et ka väiksem tasude muutus võib olla kauplemiskoha valikul määrav.

Eesti oludes on oluline, et meil puudub praegu aktiivne võlakirja- ja tuletistehingute turg. Seega oleks maksutulu peamiseks allikaks aktsiatehingud. Börsi madalat kauplemisaktiivsust arvestades on selge, et aktsiakauplemine ei ole enamikule börsi liikmetele praegu kasumlik tegevus. Seega ei saa eeldada, et pangad pakutud maksu kulusid investoritele edasi ei kanna. Vaadates börsi eelmise aasta kauplemismahte, oleks ideaalis olnud kogutud maksusumma alla paarisaja tuhande euro. Isegi kui kauplemisaktiivsus mitmekordistub räägime me umbes poolest miljonist eurost. Selle summa kogumiseks peavad riik (maksu- ja tolliamet), börs ja selle liikmed tegema hulga investeeringuid, muutma süsteeme, protseduure, teenustasusid jne. Kahtlen, kas need kulud jäävad tuludest väiksemaks.

Nii Balti kui ka Põhjala aktsiaturud on tihedalt lõimunud läbi sama omaniku, kauplemistehnoloogia ja paljude liikmete. Eestit mõjutaks kindlasti oluliselt, kui maks kehtestataks vaid euroalal, kuna Suurbritannia ja Taani on juba teatanud oma vastuseisust sellele maksule. Sellisel juhul on võimalik, et meie turgudel kauplevad suuremad liikmed viiksid Soome aktsiatega kauplemise Stockholmi ja Eesti kauplemise näiteks Vilniusesse. Sel juhul ei pruugi Eesti riik aktsiatehingutelt maksu üldse teenida. Maksukogumissüsteemi juurutamise kulud tuleb riigil ja kohalikel turuosalistel sellele vaatamata kanda.

Lisaks aktsiatehingutele saaks Eestis antud maksu koguda ka tehingutelt investeerimis- ja pensionifondide osakutega. Näiteks pensioniosakute väljalasketasu praegu Eestis võtta ei tohi, kuid kas uue maksu korral on fondivalitsejad valmis ka selle kulu enda kanda võtma? Meenutan, et eelmisel aastal tegid inimesed kokku üle 100 000 pensionifondide vahetusavalduse. Riik ise soodustab aktiivset vahetust läbi eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatuse. Põhjuseks soov anda inimestele võimalus heitlike turgude taustal oma pensionisääste paremini juhtida. Neile tehingutele nüüd maksu kehtestades saadetaks tulevastele pensionäridele täpselt vastupidine sõnum – ära parem vaheta, muidu maksustame.