• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,15%7 387,09
  • DOW 300,12%51 777,18
  • Nasdaq −1,74%25 710,02
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,15%7 387,09
  • DOW 300,12%51 777,18
  • Nasdaq −1,74%25 710,02
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,78
Kumma kriisirohi on parem – Iirimaal või Islandil, küsib ajaleht Wall Street Journal ja vastab, et ilmselt nimetaksid paljud praegu pigem Islandit, mis sai läinud nädalal agentuurilt Fitch tagasi investeerimisjärgu reitingu – Iirimaa võlakirjadel on agentuuri Moody’s hinnangul jätkuvalt rämpsreiting.
Lühiajaliselt võibki Island olla paremas olukorras, kuid pikemas perspektiivis võib Iirimaa võita euroala liikmeks olemisest, kirjutab WSJ.
Mõlema riigi majanduse kummutas ülemäära suureks kasvanud pangandussüsteemi hulljulge riskide võtmine. Samas kui Islandil ületasid pankade varad SKP ligi 10 korda, mis ei jätnud riigile muud valikut kui pangad pankrotti lasta ning seada löögi alla pankade kreeditorid, mitte valitsus, siis Iirimaal ületasid pankade varad SKP neli korda. Sellega oli pangandussektor päästetav. Euroopa Keskpanga kartus kriisi leviku ees välistas selle, et võlakirjaomanikud oma näpud kõrvetaksid.
Pangakrahhiga tegelemise kulud on mõlemal riigil sarnased. Pankade rekapitaliseerimine maksis Islandil ca 45% SKPst ja Iirimaal 40%. Mõlema SKP kahanes 12-13% ning mõlema eelarvedefitsiiti tuli lõpuks mõõta kahekohalise numbriga. See on nõudnud karmi püksirihma pingutamist. Valitsuse võlakoorem on Iirimaal madalam, kuid mitte oluliselt, küündides aastal 2011 100%-le SKPst. Erinevus on selles, et Islandi SKP kasvas mullu 3% ja Iirimaal 1%.
Islandil on aga alles rida katsumusi ees. Kriisi ajal kapitali liikumisele kehtestatud piirangud takistavad investeeringuid, kuid nende kõrvaldamine riskib kaasa tuua kapitali pagemise. Lahendamata vaidlus internetipangas Icesave oma säästud kaotanud brittidele ja hollandlastele hüvitise maksmise üle võib riigi võlakoormasse lisa tuua. Pikemas perspektiivis tekitab kahtlusi Islandi majanduse kasvupotentsiaal – loodusvarade kasutuse üle käivad ägedad vaidlused.
Iirimaa poliitilisi valikuid on piiranud euro. Riigi majanduse toibumist on takistanud euroala vilets kriisihaldus, mis on langusesse kiskunud kogu euroala majanduse. Pikemas perspektiivis peaks euroalasse kuulumine aitama Iirimaale tuua investeeringuid ja paisutama eksporti: isegi 2011. aastal kasvasid esimest korda Iirimaale investeerivate firmade investeeringud 30%. Pikemas perspektiivis võib sellest saada määrav tegur, kirjutab WSJ.

Seotud lood

Uudised
  • 29.03.12, 09:52
Iirimaa valmistub referendumiks, kaalul ka ESM
Iirimaal, nagu Eestil, tuleb lähiajal sügavalt kaaluda, mida riigil oleks võita või kaotada euroala alalise päästemehhanismiga ESM ühinemisest.
Uudised
  • 20.02.12, 09:41
Islandlaste viha tasus end ära
Islandlased, kes 2009 nõudsid valitsuse ja pankurite vastutusele võtmist riigi majanduse kollapsi eest, kogevad nüüd oma viha positiivseid tagajärgi.
Uudised
  • 30.09.11, 11:15
Kreekale Iiri või Islandi mudel?
Wall Street Journal annab oma panuse Kreeka ümber käivasse debatti kuidas riik üle jõu käiva võlakoorma alt välja pääseks.
Uudised
  • 18.09.12, 19:09
Krooni ja euro võidujooks Islandil
Euro käibelevõtt Islandil sõltub sellest, kas ja kuidas euroala võlakriis laheneb ning mis kujul ühisraha kriisist väljub, ütles Islandi keskpanga juht Mar Gudmundsson.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele