Iirimaal on raske oma edu hoida

Ent ekspordi – peamise kasvumootori – aeglustumine on ilmne. Eksport küll kasvas kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,8%, kuid see oli nõrgim kasvunäit viimase kahe aasta jooksul. Jooksevkonto oli 850 miljoni euroga ülejäägis, kuid aasta tagasi oli ülejääk sama perioodi kohta 1,18 miljardit eurot.

„Tuleval aastal on peamine risk euroala majanduskasvu aeglustumine ja selle mõju ekspordile,“ ütles Davy Stockbrokersi peaökonomist Conall Mac Coille.

Positiivse poole pealt moodustavad suure osa Iirimaa ekspordist ravimi- ja toiduainetööstuse toodang, mille nõudlust konjunktuuri kõikumine väga ei mõjuta. Eksporti toetab ka kahe viimase aastaga ca kümnendiku võrra vähenenud tööjõukulud.

Iirimaa, mida on teistele abilaenu saanud eeskujuks toodud, ei pruugi siiski suuta oma võlga taltsutada, et 2013. aastal abiprogrammi alt pääseda. 2020. aastal tagasimaksmisele kuuluvate võlakirjade tootlus oli reedel agentuuri Bloomberg andmeil 8,54%.

„See, kas Iirimaa majandus suudab kasvada piisavalt kiiresti, et toime tulla avaliku sektori võlakoorma teenindamisega ning tagasi võita usaldus, et rahaturgudele naasta, sõltub mingit liiki püsiva lahenduse leidmisest euroala võlakriisile,“ ütles IHS Global Insighti analüütik Sonia Pangusion.  „Selleks, et võlga suudetaks teenindada, on esmatähtis majanduskasv.“

IMF ja Euroopa Komisjon prognoosivad Iirimaale tulevaks aastaks SKP kasvu 1% ümber, kuid hoiatavad, et kasv võib prognoosile alla jääda, kui ekspordipartnerite majanduskasv aeglustub või langusesse läheb. Sellisel juhul vajab ka Iirimaa riigieelarve lisakärpeid. Tuleva aasta eelarves on praegu eelarve konsolideerimise meetmeid kokku 3,8 miljardi euro väärtuses. Iirimaa rahandusminister Michael Noonan on riigi tuleva aasta SKP prognoosi viimase kuue nädala jooksul kärpinud juba kaks korda.

2008. aastast on Iirimaa SKP kahanenud 15%. Eratarbimine ja avaliku sektori tarbimine kahanesid kolmandas kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 1,3%, investeeringud 21%. 14,4% tööealisest elanikkonnast oli kolmandas kvartalis tööta.

„Need numbrid on väga heitlikud, me ei peaks neisse väga palju sisse lugema,“ ütles Jonathan Loynes. „Samas rõhutavad need näitajad, et Iirimaal ei ole veel jalad põhjas.“