Kaubandussidemed WTOsse astuva Venemaaga tähendavad suuremat kasumipotentsiaali, kommenteeris Venemaa-suunalise ekspordi osakaalu kasvu Avaroni juhtivpartner Kristel Kivinurm-Priisalm.
"Arvestades Venemaa liitumist WTOga, mille tulemusel paljud Venemaa imporditariifid vähenevad, tähendavad head kaubandussidemed Eesti ettevõtetele potentsiaalselt suuremat kasumlikkust," sõnas Kivinurm-Priisalm.
"Sellest tulenevalt ei näe me probleemi, kui Venemaa osakaal ekspordis tõuseb. Meie arvates on arutu Venemaa-eksporti kuidagi piirata või kunstlikult vähendada. Oluline on ka, missugune on selle ekspordi struktuur ja kas lõplikuks kasusaajaks on eesti kapital või vene päritolu kapital," lisas ta.
Äripäev uuris, kui suur võib Venemaa osakaal Eesti ekspordis olla, et Eesti end turvaliselt tunneks. Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et Venemaa osa Eesti ekspordis ei tohiks ületada 10%. Oktoobris ulatus Eesti Venemaa-ekspordi maht 140,51 miljoni euroni ehk 14%ni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Transiidiekspert Raivo Vare peab poliitik Kalev Lillo üleskutset Venemaa-suunalist eksporti piirata imelikuks.
Kui Rootsis ja Soomes on nõudlus ja tellimused vähenemas, siis Venemaa on nüüd tõusnud kohe Soome kannule Eesti suuruselt teiseks ekspordipartneriks.
Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest liige, Tallinna Sadama nõukogusse kuuluv Kalev Lillo leiab, et riik ei peaks toetama eksporti Venemaale.
Eesti võiks Venemaale vedada 15% kogu ekspordist ning see peaks olema jaotunud erinevate valdkondade vahel, ütles ajaloolane ning endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.