Akadeemik Urmas Varblase sõnul muutub Euroopa roll üha vähemtähtsaks ning konkurentsivõime nõrgeneb.
"Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit on kulukas ja raske säilitada, kuid valitsused ei ütle neid probleeme elanikele välja," rääkis ta Riigikogus Keskerakonna algatatud arutelul Euroopa võlakriisist. "Probleemidele ei suudeta reageerida ettevaatavalt ning seega jäädakse pidevalt hiljaks," lisas Varblane Keskerakonna levitatud pressiteates.
Tartu Ülikooli majandusprofessori sõnul kasvas majandusnõudlus Euroopa perifeeriariikides, mis nautisid laenudega rahastatud buumi. "Peamisteks kahjutekitajateks on peetud avaliku sektori suutmatust hallata riigi rahandust, kuid see on liiga lihtsustatud vaade. Riigiti on olukord erinev, näiteks Iirimaal ja Hispaanias tulenes kahju just erasektorist, eelkõige kinnisvarabuumist ja tarbimispalavikust," selgitas Varblane.
"Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Seega on kriis samaaegselt nii poliitiline kui majanduslik," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti toonitas Varblane, et majandusstiimuleid ei saa pidada halvaks, sest kõik oleneb sellest, kuidas neid kasutatakse. "Põhjamaad paigutasid stiimulid haridusse, mis oli kahtlemata mõistlik otsus," märkis ta.
Akadeemiku sõnul on kriisist väljumisest vajalik tõsta eurotsooni konkurentsivõimet, rakendada rangeid eelarvereeleid ning kasutada stabilisatsioonimehhanisme. "Euroopa peab valima kas tsentraliseerimise või aeglase tähtsuse kaotamise maailmas," kinnitas Varblane.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa hakkab muutuma riikide liidust üha enam liitriigiks, mis tähendab, et ELi roll liikmesriikide maksupoliitikas muutub järjest olulisemaks, ütles Kadri Simson.
Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt usub, et Eestile tuleb meie paidlikkusest eesootavail heitlikel aegadel palju kasu.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust