Simson: võlakriis võib muuta Euroopa liitriigiks

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul Euroopa võlakriisi mõjust rõhutas keskfraktsiooni juhtiv Simson, et parlament peab senisest enam kõnelema Euroopa võlakriisist ja selle mõjudest.

"Täna ei ole Euroopas ühtset filosoofilist arusaama kriisi lahenduste osas – kriisi puhkedes tegeleti leevendamisega, nüüd lepiti kokku kärpimises," märkis ta. "Olukord muutub aga päevadega ning täna oleme seisus, kus Itaalia võlakirjade intressid on taas kasvamas, samas kulgemises on Hispaania võlakirjad. Krediidiagentuur Moody's on andnud viimasele valitsusjuhtide kriisiistungile hinnangu, et see oli üks paljudest kriisi tippkohtumistest, mis midagi uut ei pakkunud," lisas Simson.

Tema sõnul pole mõistlik jutt, mis väidab, et uued eelarvedefitsiidi nõuded ei ole hetkel Eesti jaoks probleemiks. "Väites nüüd, et Euroopa ainsaks lahenduseks saab olla sarnane kärpimispoliitika, eirame me tõsiasja, et meie eelarve tasakaal püsib suuresti ekspordil neisse samadesse riikidesse. Unustatakse asjaolu, et ka Eestis toodetavad kaubad ja teenused võivad kaotada kärpivates riikides turgu," märkis Simson.

"Võlakriisi tagajärjel on näha, et Euroopa hakkab muutuma riikide liidust üha enam liitriigiks, mis tähendab, et Euroopa Liidu roll liikmesriikide maksupoliitikas muutub järjest olulisemaks," rääkis Simson. "Üheks probleemseks kohaks saab kindlasti nn klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumine Eestis, mida soovitavad kehtestada Saksamaa ja Prantsusmaa. See aga tähendaks senise kehtiva ettevõtte tulumaksusüsteemi muutust Eestis," kinnitas ta.

Simson leiab, et Euroopa foonil peab üle vaatama ka Eesti maksulahendused, kus täna on tehtud kingitusi kõige jõukamatele ja väiksema sissetulekuga inimesi koormatud üle jõu käivate maksudega.