Riigivõlakiri kuulutab üha sagedamini riski

Äripäev kirjutab täna taaskord, kuidas Eesti pensionifondid on riskivabade riigivõlakirjade asemel paigutanud rahad kasvavalt riskantsetesse. Kuid probleem ei ole mitte niivõrd valitud riikides, kui riigivõlakirjades laiemalt - need on muutunud üha enam turvalisest ja madala intressiga investeeringust kõrge tootlusega riskipaberiteks.

Äripäeva hinnangul iseloomustab pensionifondidega toimuv hästi võlakriisi tagajärgi: vastupidiselt senisele, ei ole ühegi riigi võlakiri enam riskivaba ning nii leiavad fondides sisuliselt aset hüpped vaid ühest riskist teise.

Eesti pensionifondid on selles mõttes piltlikuks näiteks. Kui Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlakirju Eesti pensionifondidest enam naljalt ei leia, siis n-ö uued paigutused on võlakriisi tingimustes osutumas vähemalt sama riskantseteks. Nii moodustab Swedbanki konservatiivseimas K1 fondis kriisi fookusesse nihkunud Itaalia võlakirjad koguni 10% kogu mahust. Ning kui Itaalia võlakirjade tootlused on juba 7% taluvuse ehk riskipiirilähedal, siis tema kõrval muutuvad üha riskantsemaks ka vankumatu ja kuulikindlana näivad. Nii ähvardab juba pikemat aega Prantsusmaa riigireitingut alanemine. Eile aga polnud investoritel piisavalt huvi isegi Saksamaa riigivõlakirjade vastu, mistõttu 35% neist jäi müümata. Teisisõnu, oleme olukorras, kus tuleb nõustuda makroanalüütik Hardo Pajulaga: kõik on võimalik ning vastupidine viitab eelkõige kujutlusvõime puudulikkusele.